laupäev, 1. mai 2010

6.päev

oeh ...


nonii nüüd on see siis käes nimelt on tabanud meid lumesadu ja muu sarnane. Samas on meil juba ükskõik sest kõigi päikeseakud on täis laetud ja isegi varud on kuhjaga laaditud. Kes viitsib läheb veel suustama kes ei viitsi alustab kõige raskemat osa ehk osturallit. Kammida on hunnikutes suveniiridepoode.
Siiski otsustas teatud arv inimesi et ei ole veel küllalt suusatamisest ning asusid veenvalt tipu poole teele.Üleval otsustati et teeme tiiru ära ja siis vaatame mis kes ja kus ja kui kaua. Algus ei olnud paljutõotav sest puudus nähtavus. Kuid siiski polnud see midagi uut meie jaoks ning laskumised jätkusid. Eneselegi üllatuseks alla jõudes tekkis idee asja korrata ning taas seati sammud gondli poole et võtta sisi ära ka kõige raske tase ehk must rada.Tuli ette kukkumisi ja ootamatuseid kuid kondid jöid terveks ja sellega võis selle aastased suusapäevad lõppenuks lugeda.
Ka ostlejad ei olnud aega niisama raisanud vaid olid teinud korraliku suurpuhastuse meenepoodides kust soetati kõige hinnalisemat kristalli kui ka hindamatud käsitööd. Kuid seegi polnud piisav sest koos suunduti kõrval asuvasse keskusse et ka seal läbi kammida kaubandust.
Lüpuks kui ostlemiskirg oli rahuldatud suudeti peale pisikest peatust kohalikus veinimekas siiski suunduda kodu poole.
Kõik kulges ilusti ja viperusteta sinnamaani kus selgus tõsiasi et meie bussidel polnud kette ning mäkke me ei saa.Mis seal ikka kotid ja pambud käte otsa ja tatsudes kodu poole.Tee kulges suhteliselt kergelt ja ilma tõrgeteta ning varsti leidsidki kõik seiklejad ennastkenasti oma pesades.
Jäi oodata veel kurikuulsat tekiila õhtut ning väikest viktoriini ja pisikest uute osalejate tunnustamist. Kenasti kõhud täidetud võis ametlik osa alata. Lauale olid täidetud pitsid kas ploomi likööri(koos vahukoorega) või tekiilaga.
Järsku seisid Maku(nimi muutmata) ja Robo käes mingid paberid ning teavitasid et aeg on kasutada ära reisi alguses täidetud testid. Sellega oli välja kuulutatud suuremat sorti ära tundmismäng. Tulemused olid pehmelt öeldes üllatavad ja palju hämmastust kui ka lõbu pakkuvad. Tänuks heade tulemuste eest premeeriti kõiki osalejaid auhinnaga.
Et kõik tunneksid ja teaksid oma väärtust meie suurepärases skicircuse tiimis siis anti ka pidulikult üle diplomid vastavalt saavutustele.
Sellega polnud veel siiski kõik pisi üllatused otsas nimelt oli võtnud meestrio nõuks meie kaunid naissuuskajad magama laulda (isegi sutsu tantsida). Esitati kiire kuid meeleolukas proppurrii kodumaa parimatest paladest.Peale mitmete korduspalade esitamist ja tagasi lavale skandeerimist suutsid siiski laulud teha oma töö ja saime kenasti unne suikunud naiskollektiivile teki peale sikutada lasta unel oma tööd teha.Ise suundudes loomulikult staapi tagasi kurnatud laulutorule kompressi panema.Kuna uuel hommikul enam sporti ei pidanud tegema lasti rihm nati lõdvemaks ja nauditi alpide mõnusat ööaega.
Edasise võib ilmselt kokkuvõtta lühidalt kui reisi kokkuvõttev muljetamine ja eredamate hetkede välja toomine millele lisasid hoogu erinevad kokteilid.

5.päev

Nu Privet

mis toimub?
Mis ikka toimub ründame neid väheseid nõlvu mis võtmata ja otsustame et ka see aasta ei saa mööduda ilma spordipäevata. Ainukese erinevusega et see aasta otsustasid kõik sellest osa võtta nii et traditsiooniliste invasportlaste rühma suurus oli kasvanud 16 kohaliseks-väga uhke tunne!
Plaanis oli võtta nii palju nõlvu kui võimalik ja seda võimalikult tiheda ajagraafikuga. Algus oli suurepärane sest tagasi null punkti tõstuki juures olid vähem kui tunni ajaga ja seda kusjuures kõigi liikmete arvestuses(wow).
Mis siin ikka passida uuesti üles ja teises suunas minema.Siinkohal otsustati alustada erinevate nõlvadega. Kes suundus paremale kes vasakule piltlikult.Mingisugune kokkulepe oli et kui enne ei näe siis aprekal.
Üllatuslikult oldi suudetud broneerida isegi istumiskohad kõige kuumemas hütis mäe peal kuid juhtus see mis alati Eestlaste andekust ja paremust ja ilu kadestatakse ja nii oldigi kuidagi arusaamatul kombel meie bronn tühistatud.See pisike vahepala ei takistanud siiski peost viimast võtmast. Ei lastud häirida ka ennast tublisti üle keskealiste ja raskekaallastest toitsi prouade trügimisest.Alustati sõda nende vastu ja relvaks kujunes puusanõks mis oli juba aastatega omandanud tohutu mõjujõu. Asi päädis muidugi mitmesuguste verbaalsete väljendustega saksa muttide poolt, aga kuna meie eesrääkijaks oli Monsa( ilmselt uus hüüdnimi) siis suutis asi siiski laabuda nii et fritsud tõmbasid kanni jagu ruumi koomale ja meie lustlik kaader sai taas mõnusamalt hingata sest tekkis ruumi et rinnakorv saaks paisuda:)
Kui võib olla alguses ei suutnud kuidagi ennast käima saada siis kust mujalt leida parimat agitaatorit kui baarileti äärest. Väikesed pitsid ja suured kannud andsid oma korraliku panuse ja pidu laksas täis pööretel kuni pimedate tundideni mil alla sai pandud suusad ja suundutud päeva viimasele laskumisele mis oli täis õnnelikke "rahaleidmisi" ja naerupurskeid.
Rahaleidmine-väike komistus suuskadel kus tekib vahetu kontakt lumega.
Et eestlane on laulurahvas siis loomulikult saatis terve tee mäel bussideni võimas ja mitmel häälel kostuv eesti keelne lauluviis.
Õhtu osas ei hakka siin midagi uut välja tooma sest kõik käis juba selgeks saanud tsenaariumi järgi. Kes oli kohal see teab kes ei olnud see kahetseb.

reede, 30. aprill 2010

4. päev

helõuh

mis juba hommik või?


mille teeb väga eriliseks see et lubatud ning lunitud pannkoogid on kenasti laual ootamas hävitamist lisaks neli või oli viis erinevat armastusega tehtud moosi.Kõik see kenasti pintslisse pistetud ei jää muud üle kui minna ja see kõhust välja suusatada:)
Seekord on saadud kokkuleppele et kohe ei pea suusatama kes ei taha. Nii ongi teatud seltskond otsustanud päikesetoolide kasuks ja naudivad neis esimesi karastavaid jooke et vähegi turgutada kurnatud keha. Püherda või lumes või kaeva ennast kaelani sisse midagi ei aita teatud aja möödudes pannakse siiski suusad alla ja suundutakse vallutama selle reisi võib olla kõige kentsakama nimega paika Leogang (alati muigele ajav nimi).
Mõnede jaoks alguses võimatu missioonina näiv üritus siiski õnnestub ja tooli peesitama ei jää keegi. Ka jalg hakkab töntsusest lahti saama ning kordinatsioon taastuma tasahilju. Ilmselt peaks ära märkima suured tänud asja juures toidule. Mägedes lausa megalt maitsevat söögipoolist( eriline lemmik on pizza, hiljem mingi huvitav salat). Kuigi kumm on tühi ei heiduta see kedagi ja nauidtakse igat meetrit nõlvadest.On avastatud ka laskumisi kus saab enda filigraanset ja sujuvat suusatehnikat jäädvustada filmilindile-et oleks pärast mille pealt teha analüüsi või siis lihtsalt teistele näidata.
Kui millelegi alla vanduda siis päikesele kes oma uv kiirtega on kreemi poolt kaitsmata nägudel teinud korralikku laastamistööd. Samas pole asja mis ei aitaks hiljem tagajärgedega võidelda.
Siiski peale lõunat võetakse ikka kõvasti lõdvemalt ja nauditakse loodust. Nii mõnus on lume peal külitada ja haarata pläskust kerge lonks Jägerit ning ohates imetleda ümbritsevat ilu.
Teatud laskumised on nii armsaks saanud et neid võetakse uuesti ja uuesti.Mis nii viga suusatada isegi rada ja iga vaal on tuttav.
Toreda ja meeleoluka päeva lõpetame nagu harjumuseks saanud ennast saunas pehmendades ja lõõgastudes. Ning siis vuta-vuta staabi poole teele kust kostab aja möödudes ainult kerget mõmisemist ja lauanõude kolinat.Tunnikese möödudes läigivad kõikgi pottide ja pannide põhjad ning koka ees tehtud kummardused panevad kadestama isegi mekat tagaajavad muhameedid( siinkohal Ahti(nimi muudetud) kuulsad sõnad Fuck Iisrael).
Kirjutaks heameelega veel lõppu midagi kuid ramm on kadunud ja küünal kustunud.Päev oli erakordselt väsitav lihtsalt.

3.päev

ja taas HAAALOOOOO
(sellest ei saa vist enam ümber ega üle)

mis siin ikka pikalt heietada kõhud punni saapad jalga ja uue tipu vallutamise poole teele. Selle vahega lihtsalt et asi tuleks paremini välja tehakse teatud kombinatsioone suuskadega lihtsalt osad soovivad kiirust juurde ja osad manööverdus osa paremaks lihvida. Suundutakse otsima kõige pikemat laskumist (see olla 7km pikk). Kes tuiskab ees minema nii et ainult suur lumepilv seljataga kes harrastab tiimitööd ja lihvib koos teistega oma niigi head tehnikat veel paremaks.Tõsise üllatuse korraldavad suusajütsid(noored algajad) kes tuiskavad sellise tempoga mäest alla et isegi vanadel suusahuntidel on tõsine teema neile järele jõuda-USKUMATU. Samas pole kellegil kiiret seetõttu saab ilmselt ka see aasta löödud uus piltide rekord.Võtteid tehakse kõik võimalikes ja võimatutes poosides. Ära kasutatakse nii lund kui teisi tiimi liikmeid peaasi et saaks ikka parima pildi ja kõige paremini kohalikku värki seletava võtte.Täname siin kohal tehnika mehi selle eest et enam ei pea kasutama kõige selle jäädvustamiseks filmilinti sest muidu lihtsalt ei saaks mõni mees pimikust nädalata kaupa välja.
Kui algselt oli karta et tuleb mitte nii särav ja päikesepaisteline ilm siis see oli eksitus sest mäetippudes ootas juba päike ja andis märku et kaitsekreem oleks tegija täna.
Päev on täiesti suusa ja tegude rohke nii mäel kui kõrtsis ning suudetakse jäädvustada ka peenemat kohalikku saetööd(ilmselt peitli ja haamriga). Kilometraaz mis läbitakse on röögatu ja seda pärast nähes ei suutnud isegi numbreid uskuda. Pigem arvati et tegu on mingi teatud napsu kõrval nähuga.
Kuid ei tule täna välja midagi apreskist sest ees on ootamas kurikuulus ja ammu välja reklaamitud Pidzaamapidu. Mis küttis kirgi juba esimesest õhtust kohapeal.
Kindlaks määratud kellaajal ja seda ka rikkudes ongi kõik asjaosalised kogunenud maja kõige suuremasse ruumi kus õhtu jooksul tuleb ette vast isegi Eesi populaarse saate "Sind otsides" tegijate ponnistused varju. Kõigest lähemalt all pool-palun natuke kannatust.
Rõõm on taaskord tõdeda et kõik asjaosalised olid kenasti aru saanud eelnevasse blogisse peidetud vihjest ning ilmuvad kohale ilusti tuduriietes üks eksootilisem ja eksklusiivsem kui teine- inimfantaasial pole piire võib julgelt 100% väita.
Õhtu sisustamiseks on mõned mehed haaranud kaasa voodi all tolmu kogunud nõukogude aegsed meelelahtus mängud millest üheks on palavalt armastatud ja masse lummanud Bingo loto.Mängujuhiks meil kahjuks pole kaasas Bingo-Pillet kuid pole hullu Robo väidab et on sama kena ja korrektne ning seetõttu laseme tal mängu juhtimise enda õlule võtta esialgu. Kärsitud mängijad nõuvad oma mängu plaate ja jäävad suud lahti ootama millal hakkavad kotist välja vurama võidu numbrid. Oh heldust... kuna vahepeal on kätte jõudnud euro ajastu eesti siis tuleb teha ka väikesed muudatused mängu käigus( siiski mitte midagi kardinaalset). Õnneks päästavad osavamad ja taibukamad siiski mängu hea maine ning suurem lahing võib alata. Aina pingelisemks ja tulisemaks kiskuvas mängus löövad nii mõnedki kired lõkkele ja kaob igasugune kontroll-mängus on ju auhinnad! Küll nõutakse numbrite uut ette lugemist küll siseministeeriumi volitatud isiku Reinu taandamist kohalt.
Läbi suurte raskuste ja ohtrate kilgete naerude pisarate ja õnne suudetakse siiski välja selgitada mängu võitja kelleks on Miss Liblikas(vaata eelnevaid blogisid).Võitja peab lühikese kuid väga emotsionaalse kõne kus tänab oma sponsoreid (Stimorol, Maapank, Mehukatti)kaasmängijaid ning õnnilteb ka kogu eesti rahvast selle kauni hetke nimel. Auhinna kotist suudab ta haarata võiks öelda kõige praktilisema nänni( mis läheb ka kohe kohe kasutusse ülla eesmärgi nimel).
Et õhtusse ei jääks siiski ühtegi kurba nooti võtakse välja vana hea Alias mis peaks kõik ikka viima tõelisse mängurihasarti. Kuid siiski tuleb tõdeda et samal ajal manustatud ajumarinaad on salakavalt kõikidesse rakkude vahelistesse soppidesse pugenud. Mille tõttu ei tule aliases skoorid eriti suured. Ma usun et suudeti ka selgitada välja võitja kuid nimede kohapeal jään kahjuks vastuse võlgu.
Samas on avanud ka oma pisikese praksise tätoveerija Toolik( väga mitmes isikus). Pannes oma kunstitreosed kirja nii jalgadele kätele õlgadele kui ka seljale. Mis teha kunst sünnib läbi valude ja on seda hinnatum.
Tulles vastu tõeliste mäe entusiastide palvetele vabastame suure peoruumi ja vapramad suunduvad edasi tähistama staapi kus algab mitte ametlik underground pidzaama afterparty kus oma debüüd puldis teeb DJ Poeest Dave.Kelle soft feeling muusikaprogramm haarab kõik ennastunustavalt embusse.
Arvates et olen näinud kõike oma elu jooksul saan siiski meeldiva üllatuse osaliseks kui lavale (sel korral köögi tööpinnale)ilumvad tantsijad kes lugude hoogsuse kasvades aina võimsamaid ja eksklusiivsemaid poose hakkavad võtma. Kuid biit taob ja ei paista raugevat.
Tunnid mööduvad heli kiirusel ning siiski saabub ka aeg kus saabub vaikus ka staapi sest uni murrab ka vägevamad( siiski mitte seekord kõiki). Kes suudab see pralletab ja pidutseb tubades edasi-mõeldud tehtud.Hommiku poole tuleb ka avaldusi et üleval on oldud 30+tundi...

2. päev

HAALOOOO

no mis siin ikka päike paistab juba varajastest hommikutundidest. Isegi kas kardin on ees või mitte magada ikka ei saa. Ja nii tulebi kark alla ajada ja minna staapi ründama söögipoolist või vähemalt joogipoolist, sest mootor nõuab kütet ja ilma selleta vastu ei pea päevakest suuskadel.
Ka seekord ei jää keegi maha norutama ja passima vaid ikka reipalt kohe transpordi vahendisse ja kiirelt ilma vahejuhtumiteta tõstukite poole teele.
Alustatakse nagu alati koos ja siis minnakse lahku erinevaid nõlvu avastama ja lihvima. Nagu vaikiv kokkulepe on siis lõuna ajaks ikka kuskil kokku saadakse, nii ka seekord.Aktiivsemad on kindla plaani võtnud ära proovida kõik erinevad alla laskmis vormid kas siis suuskadel või laual ning seetõttu on ka näha pisikesi muudatusi. Midagi hullu ei juhtunud ja raisakotkast meie kohal tiirlemas ei nähtud.
Pool päeva antakse suuskadele korralikku valu ja pause tehakse ainult kuskilt kõhutäitmiseks kas siis märjukese või millegi tahkemaga.Siiski on pausid napid sest ilm on über-luks ja seda raisata niisama passimisele lihtsalt ei raatsi.Hämaruse lähendedes hakatakse laskuma taaskord kõrtsi poole. Seekord osaleti aprekal teatud seltskonnaga sest osad olid ennast lihtsalt tühjaks sõitnud ja osad tahtsid teostada ennast köögitoimkonnas. Samas ei seganud ka see pisiasi meie skicircuse tiimil lippu kõrgel hoidmast.Kuigi esinejateks olid need samad kohalikud südametemurdjad ei seganud see pigem innustas sest oli teada juba repertuaar ning sai aegsasti ette valmistada erinevaid tantsuvõtteid.
Aga ükskord iga pidu ammendab ennast ning ka viimased uljad suunduvad kenast kodu poole teele, kus ootamas ees mõnus keelt alla viiv gurmee roog.Mõmisedes ja samas päeva parimaid kilde esile tuues hävitatatakse kõik mis ette antakse.
Õhtud sisustatakse nagu juba tavaks saanud kerge mediteerimise ja uute sihtide seadmise tähe all. Ja üleüldse me tulime siia puhkama! Nii võtavadki sõnast kinni ja suunduvad ära horisontaali oma auga välja teenitud puhkust nautima.

1.päev

Heihoo (veel ütleme nii)

Ei siin ole enam mahti magada ja lebotada, usinamad on köögis kokku saanud ja teenivad karma võlga tasa kas siis putru keetes või muud moodi abiks olles. Tuju hakkab järjest rohkem lakke viima tõsiasi et taevas puuduvad igasuguse pilved ja nende alged. Kohe esimene päev tuleb päikesepaisteline ja nii soe et jope vajadus seatakse tõsiselt kahtluse alla. Osadel on rohkem kaitsekreeme ja värke näos kui südasuvel armsal kodumaa pinnal päevitades.
Tõsiasi et kodu juurest ei saa suuskadega otse tõstukini ei ole kõiki veel veennud ja osad hullud panevad ikka siiski lauad alla ja üritavad osavalt muru tuttide vahel põigeldes jõuda sihtpunkti.
Enamus seltskonnast on realistlikum või siis laisem ja naudib mugavust ja astub juba armsaks saanud bussi ja ootab millal sohver neid kenasti alla külasse sõidutab kus läheb lahti suurem ralli ja tingimine et rentida vastavalt tasemele sobilik varustus. Siinkohal ei tohi jätta mainimata eesti päritolu Gin'i (longdrink) mõjuvõimu kohalike seas peale mõnda lonksu on kohaliku mehe varustuse hinnatase viidud mitu levelit madalamale.
Läheb aega mis läheb kuid nagu aamen kirikus on kindel et me kõik oleme kenast gondlites ja ees ootab tõus imeilusa lumise nõlva tippu. Kuna tegu on erinevate tasemetega suustajate ja laudruitega siis jaguneb grupp sõbralikult laiali ja algab selle hooaja esimene tõsisem alla laskmine kus võib kindel olla et külmaks ega kuivaks ei jäta see kedagi.
Juba esimestel meetritel on tunda kuidas mägede eriline aura ja õhk teevad oma töö, inimestel on näod naerul ning passida ei suuda keegi kohe aga tuld mäest alla. Kui esimesed meetrid võisid näida pisut konarlikud ja algelised siis see ei heiduta kedagi. Keegi ei anna alla ning hambad ristis kui vaja saadakse esimesed nipid selgeks kuidas suuskadel ja laudade peal mäest alla tulla.(kukkumiste v siis "rahaleidmiste" arvu siin me välja ei too)
Kus mäed ja lumi seal ka kõrts õlu ja muusika ning loomulikult Eesti Skicircus kohal. Esimeseks peatus kohaks valitakse üks kena ajahamba poolt näritud puuhütt mille välisterrassilt avaneb suurepärane vaade ning pakub ka mõnusat tuule varju.Algab ka kohustuslik Radleri tutvustamine uutele liikmetele-jook võetakse vastu eufooriaga ja mitmete uute tellimustega.
Ilmselt on kesvamärjukesest kasu sest edasi kulgeb päev juba hoogsamalt ja ladusamalt ning ka naeratus ei kao hetkekski kellegi näolt.Tunnid mööduvad linnulennul.
Päeva õhtusse lähenedes on hakanud kõik suusajütsid( noored algajad fännid) vaikselt vanade poole pilke heitma. Nimelt tahetakse juba kibedalt jõuda sellele kurikuulsale ja tohutuid legende endas kandvale Apre-ski üritusele. Mõeldud tehtud, seataksegi sammud kohaliku küla kõige kuulsama peopaiga poole mis kannab nime HinterHag. Sisenedes ruumidesse tuleb tõdeda fakti et tegu on tõesti kõige populaarsema kohaga sest istekohast või isegi normaalsest seisukohast tuleb ainult unistada sest koht on nii puupüsti rahvast täis et võiks vabalt püsti magadagi. Seltskond on tõesti kirju, seda nii rassilt päritolult sooliselt kuuluvuselt ja ka sooliselt eelistuselt, uskuge või mitte kuid inglise päritolu puhast tõugu kirjud piimalehmad on ka kohal!
Mis siin enam oodata käed taevasse ja kehad liikuma! Kohalikud superstaarid Joseph und Joseph lasevad oma hõbekõridest kuuldavale aina uusi ja uusi kuumi hitte nii kohalikust repertuaarist või siis maailmas kuulsaks lauldud hitte( paberilt abi otsides).Ongi käes kerge pimedus ja aeg suunduda ees ootava sauna poole kus saab kondid kenasti esimesest päevast pehmeks masseerida.Milline mõnu on istuda ja nautida kohaliku "spa" mõnusid(nii meile öeldi). Õnneks ei suuda mõnus leil ja eesruumis olev bassein meid lõpilikult enda haardesse köita vaid suundutakse tubadesse tegema ettevalmistust ees ootavaks pidulikuks ja rikkalikuks õhtusöögiks kus saab võtta kokku esimese päeva tulemused ja panna paika tasemed.Ainuke märkus meie kohta tuli sellest et kohalikud on suutnud küll sauna ehitada endale kuid saunakultuuriga on nad pisut jännis kuid selle asja teeme neile ka selgeks ruttu ja arusaadavalt.Nende väiteks oli et saunas õlut ei jooda:O (millele ruttu lisati lõppu Austrias) pani vägisi muigama.Lubasime ennast parandada ja edaspidi kenasti oma taara ära koristada.
Sea moodi ei oska meis keegi söömist alustada nii käivadki laual ringi erinevad isutekitajad.Mida manustades suudab see tinktuur kenasti koos mägedest kaasa haaratud väsimusega murda maha mõne tõelise suusahundi. Õnneks ei ole hullu midagi sest head ja hoolivad kaaslased tegelevad väsinuga kenasti ja armsalt ning toetavalt ning lõpuks suunavad kenasti voodisse tuttu.
Sellega saakski võtta kokku vast esimese päeva kohapeal. Kõigi suudest jäi kostma ainult üks suur väljend: HAAAAAALOOOOOOOOOOO!

Ja olemegi teel...

No tere

Varahommikune tõusmine on ennast ära tasunud kenasti vist, kuna kõik võimalik kaasa tiritav inventar on kenasti ühe suurde kuhja paigutatud ja ootab pealinna poolt tormilise kiirusega lähenevaid transpordi vahendeid(küll neil ikka läheb kaua aega alati).
Peale lõunat ongi esimene buss kenasti kohal ning hakkab suuremat sorti sebimine ja samas ka kiire tutvumine viljandi söögikohtadega.
Mõned tunnid hiljem siis on kogu see kaader saadud kenasti supeluks comfort bussidesse (üks neist sinine teine hall) ning peale paari ringi pööramist(pole kordagi suudetud startida edukalt esimese korraga) asumegi siiski lõplikult teele unistuste nõlvade poole et nautida unistuste puhkust jne jne.
Siiski suutis korralduskomitee ka kõik mägede entusiastid kergelt segadusse ajada. Nimelt ootas kõiki enne istekoha lunastamist pisike kolmel A4 lehel olev test. Küsimused olid õnneks kerged ja ilma vastuse variantideta. Milleks ikka inimesi kiusata:)
Kuna maad oli palju sõita ja et oleks mugav olla ei läinud palju aega kui alustati istumist ja olemist pehmendavate tinktuuride manustamist ( seda vähemalt ühes bussis).Tuju tegi heaks see et esimese piiri taga pidi olema (osadele reisiseltskonnaliikmete info põhjal) müügil teatud sorti mõnusad janukustutajad. Jäi vaid oodata millal Läti avaneb meile.
Meeldiv oli kuulda kindlat ja üksmeelset suhtumist missiooni edukasse täitumisse, seda kinnitati aeg ajalt läbi lällarite üksteist ergutades.
Eneselegi üllatuseks said vennas vabariigid kenasti ja ohutult läbitud isegi mingeid intsidente ei tulnud ette korravalvuritega ja muude asjapulkadega kui siis ainult juba traditsiooniks saav mitte töötavate WC-de kohtamine terve reisi vältel. Ainuke ärev moment tekkis siis kui selgus et üks uus tegelane meie tiimis teavitas et tema kavatseb oma identiteeti varjata ning äärmisel juhul on nõus tõestama oma eksistentsi teatud spessial tõendiga milleks ei ole pass ega ID-kaart(tehke järgi).
Kellegile pole enam üllatuseks et Robo üritas teha uut sõidu rekordit ning asus kohe asjalikult rooli keerama ja pedaale sõtkuma.Teises bussis võttis rooli oma kindlasse haardesse Ahti(nimi muudetud) et sõita kenasti vastu pimedusele või siis maantee prostitutsiooni piirimaile.Tundide pikkuse sõidu järel saime kätte küll pimeduse kuid see teine asi jäi ka seekord avastamata.
Erinevate tanklate ja muude metsapeatustega mõnusalt vürtsitatuna kulges meie reisuke kenasti ja turvaliselt tõotatud maa poole. Bussi super stereosüsteemist kostuvatest slaagrtitest saadetuna. Rahvas on jätkuvalt ülevas meeleolus või siis magavas.
Võib olla on see tingitud ka põgusast peatusest Tesco(maailma parim kaubamaja) külastusest kust sai soetatud igatsorti mõnusaid valuvaigisteid.
Busside vahel tekib üles ka väike kihlveo pakkumine kuid kahjuks ei julge üks buss võtta vastu pisikest väljakutset. Teemaks et Austria piiri peal paistab päike!
Loetud tundide möödudes ning mõningate persoonide rõõmuks (siiski ähmaselt)särab päike taevas ja soe õhk on kui palsam väsinud ja väntsutatud kehadele.
Lustlik reisuke kestab edasi päikese saatel ilusti kulgedes viinapuude vahelt läbi.Siin kohal võtab blogi kirjutaja appi bussireisist jäädvustatud ülesvõtted et asjade edasist kulgu täpsemalt kirjutada.
Kohale jõudes on ilmselt suurimaks küsimuseks: Kuidas ma siia sain?
Samas tuleb siiski tõdeda et kohale me olime ja kadusid ei olnud nii vähemalt esialgu arvati.....
Kohaliku küla esindajad olid ilusti valmistunud isegi lehmadele ja eeslitele olid lehvid kenasti saba külge seotud ja kitsele (Bambi) kell kaela riputatud. Kallistused ja suudlused ja vastastikused austusavaldused jagatud asuti inimesi tubadesse mahutama.Ka seekord näitasid eeskujulikult käitunud meesterahvad üles tohutut ohverdusvaimu ja loovutasid kõige paremad ja ilusamad toad tütarlastele taandudes ise pööningule ja muudesse abiruumidesse. Kui kõik oli pm valmis ja paigas selgus tõsiasi et üks voodikoht on üle! mitmekordsel üle lugemisel ja testimisel ei leitud midagi valesti olevat. Kuid oh imet kui mindi varustust maha laadima leiti bussist tukkumast meie üks vapratest juhtidest Homer( muudetud Orvet). Vaene mees oli jäetud kenasti välja puhkama bussi super-comfort istmele taha ritta. Pärast selle pisikese apsu likvideerimist olimegi kenasti ja mugavalt majutatud ning hakaks pakkimine ja sättimine õhtuse esimese ametliku söömaaja ootuses mis pidi endaga kaasa tooma nii mõmengi saladuses hoitud üllatuse ilmsiks tulekut.
Kui kõik olid kenasti suutnud kohvrikesed ja muu pagasi laiali harutada suunduti üksmeelselt staapi osa saama ühtsest öhtusöögist kus saadi ka üksteisega lähemalt tuttavaks ning anti üle igale inimesele personaalselt valmistatud t-särk(AJ kaubamärk). Mis seekord oli pakitud spessial über-cooli poekotti(mõeldes siinkohal EI KILEKOTT-i kampaaniale).
Nii mõningi tundis siiski kontides teatud väsimust ja suundus kosutavale une maale kus ammutada energiat ees seisvale mäevallutusele. Tugevamad jäid kohale jõudmist kokkuvõtma ja seda ka selgitama nendele vaesetele olevustele kel nii mõnigi seik oli jäänud märkamatuks või häguseks.Oli mida meenutada!

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Kergelt piinav..

Heihoo heihoo, suusasõltlane ei joo( jeah seda usub igaüks)

nonii kuna lubadus on antud siis pole midagi teha. Ärasõiduni on jäänud hetkel täpselt 8 päeva ja 19h ning aeg väheneb kohutava kiirusega (kiirust ei saa avalikustada, sest Villu Vane pidi lugema ja võib teha trahvi)
Mis on siis vahepeal korda saadetud ka seoses reisiga? Läbirääkimised meie pikaajalise sponsori ja riietaja AJ moemajaga lõppesid taas edukalt, nii meile kui neile, võiks isegi öelda, et tegu oli Win-Win diiliga. Nemad said taas ennast esitleda euroopas tänu meile ja meie ei pea õnneks palja kehaga ringi tuhisema ( samas mille vastu vahest meil polegi midagi, aga see selleks...). Võin öelda sajaprotsendilise kindlusega, et märkamatuks ei jää meist keegi! Loodan, et kõik kuulasid kenasti Treeneri Ahti(nimi muudetud) sõna ja tegelesid vahepealsel ajal kenasti aeroobsete harjutustega, kuna särgid said tellitud kõigile number väiksemad, kuid siiski vahepeal välja arenenud ülivõimsaid lihaseid esile toovatena.
Ilmselt ei ole enam kellegi jaoks üllatus, et kohapeal on juhtunud ka pisemaid õnnetusjuhtumeid, kus on tekkinud mõned kriimustused. Ehedaks näiteks saab tuua siinkohal meie austatud Suusakunni Ahti( nimi muudetud) isiklikult kes ka loovutas tõestuseks pisut pildimaterjali.
Seetõttu ei hakka ka see aasta riskima ning sai kõigi meie tervis ja heaolu ning mugavus kindlustatud kenasti piisavalt suurele summale, et häda korral raisakotkaga(helikopter see punane) sõita. Samas veelkord rõhutan, et B.A (B-koondise massöör) on igati koolitatud ja erudeeritud parameedik, kes teab kuidas panna lahast ja skutti. Ainukese asjana lubas ta seekord, et mingeid tablette ta kaasa tirima ei hakka kuna eelmise aasta omad siiani alles. Kui ongi vaja mingit sorti tuimestust vms siis pidi selleks olema ideaalne teatud sorti vedelik....
Mis siis veel? Ahjaa nii uskumatu kui see ka pole siis eelnevatest blogi postitustest on osad suusalised välja lugenud, et hea on omada ikka õmblusmasinat ning sellepeal kätt harjutada, olla vaja mingit teatud sorti riietust, mitte ei tea millega tegu...
Kuna eelmine aasta jäid kahjuks paljud uuendavad ja tuunivad operatsioonid tegemata siis pole välistatud, et ka see aasta hüppavad mingi aeg läbi meie kaks tuntud ja armastatud kirurgi. Lubati tulla niidid välja tõmmata, mis eelmisest aastast sisse jäid ja kellel vaja natuke kohendada näolapikest siis seda pisiasja ikka pidi saama. Silikooniga ei olnud härrased nõus jändama kuna eesti naine pidi niisamagi maailma ilusaim olema.
Siin kohal peakski selle sissekande lõpetama tervitustega treenerilt, kes lastes trennijärgset õllet pobises midagi, et TARK EI TORMA!!! Ei saanudki päris täpselt mis selle all mõeldi, kuid mees pole kunagi midagi valesti öelnud, nii et tuleb igal ühel teha sellest omad järeldused.
Samas pole kummalised asjad veel lõppenud ja millega kõik inimene suurest suusaarmastusest ära ei tee nimelt pani üks suusaseltskonna liige suurest entusiasmist ka oma neljajalgse sõbra ajaviiteks suuskadele ning saatis mäele polstrid tuulutama


Sellega lõpetangi sellekordse sissekande.

Tervitusi posti ümbert

Gaspars

teisipäev, 9. veebruar 2010

Ärevad päevad..

Tervisi kolleegid,

viimasel nädalal on hakanud levima teatud inimestel imelik viirus nimega suusaärevus! Kes näeb unes mägesid ja lund, kes ei suuda üldse und näha, vaid vähkreb niisama saapad jalas ja prillid ees voodis ning kaalub tõsiselt kohalikku tuimestust, kas siis vedeliku või kurika näol....
Ühesõnaga helikiirusel lähenev suusareis annab endast juba tõsiselt märku. Ka pole see jäänud märkamatuks erinevate kaubanduskettide asjapulkadele, kes on märganud neid persoone pidevalt mööda spetsvarustust pakkuvat poodisid kolamas. Olgem siis solidaarsed ja keerakem asjale vee natsa vinti peale, just nii palju, et asi oleks kenasti viimase vindi peal:)
Toon välja meie selle aastase suusasihtpunki iseloomustavad plussid ja miinused. Isiklikult leian, et see mis on märgitud miinuseks, on juhtunud kogemata. Aga noh saate ise otsustada, siit see tuleb:
Plussid:
+ väga elav ööelu
+ nii Saalbachi kui Hinterglemmi peatänavad on autovabad
+ palju mägikohvikuid ja –restorane
+ päikeselised mäenõlvad
+ suur kunstlume tehnika ja suurepärane rajahooldus
- öösiti võib olla väga lärmakas

Ma siiralt loodan, et selle viimase miinuse(eksituse) suudame me oma kohalolekuga muuta positiivseks nähtuseks. Nagu teada siis eestlane on laulu alal ületamatu ning ka loomulikult tantsus on asjad samamoodi. Erinevalt meie primadonna Uisu-Evkast, (see blond esinina eestis) on meie tegemised täiesti avalikud ja vaba voli on kõigil meid jäädvustada kas kinolinale või pildiga seina peale( autogrammi eest võiks isegi natsa küsida midagi).
Kui te arvate, et see ärevuse jutt on mingi kräpp siis siit teile tõestus. Ahti(nimi muudetud)Suusakunn isiklikult eksis täna kaks korda täpse aja teatamisega( palju on jäänud ära sõiduni) ning korduvale küsimusele: Mis sul viga on?? vastas ta vaid hajevil häälega, et mõtted on juba mägedes ning kõik tööjuures olevad vabad pinnad on joonistatud suuskasid ja mäenõlvasid täis.
Niih aitab küll selleks korraks:)

Otse suuskadelt

Gaspars

pühapäev, 31. jaanuar 2010

Müüt murtud...

No nii! Mul on nii hea meel, et üks uskumatu suusajänes on nüüd oma usku muutnud. Siiani teadis ta, et Eestimaa koosneb ainult rannamändidest, mererannast ning kadakatest ja ankur on vaid laevanduses kasutatav atribuut.Läti Strippari ja Robol abiga sai ta Lõuna-Eestisse veetud, mille ilust ta peaaegu, et ära minestas...Sai talle siis saapad jalga topitud, suusad alla monteeritud ja mittelaevanduse ankruga mäkke veetud. Gasparsil läks muidugi tükk aega talle seletamiseks, et algajal ei ole mõttekas kohe mäest otse alla kimada ja pidurdamiseks on ka muud võimalused kui majja tuhiseda või lihtsalt ennast pikali visata.(Selle tulemusel on päikesereisid ilmselt kaubandusliku välimuse puudumisel pikaks ajaks välistatud)
Aga Läti -Strippari teatud-tuntud kannatus ja õpetamisekogemus(Tervitused Liblika -Annelale, tema ilmselt teab, millest jutt) kandsid vilja ja päeva lõpuks oli Elen kadakatele truuduse murdnud ja mõistab nüüd, miks me vabatahtlikult oleme nõus mitukümmend tundi bussis istuma , et nautida mägesid, tuult, külma ja lund...Muidugi Gaspars oli peale seda, nagu Läti- Stripparile kohane, läbi nagu läti raha....





Mulle tekitas muret aga see, et kui üritus oli oma eesmärgi täitnud ja nagu suusatajatele kohane, pubisse suunduti , siis lootsin mina, et nüüd algab see osa, mida mina eelmine aasta hullult kartsin-saabastes pidu panna. Püüdsin ma heaga ja püüdsin ma halvaga, et näitaks kohalikele, kuidas peale rasket suusapäeva saabastes jenkat tantsitakse....Selle peale kõik kolm hoidsid kõvasti oma joogitopsist kinni, mis mulle tundus olevat enne minu saabumist laua külge kruvitud ja keeldusid .
Sain korvi...Sisemuses ma loodan siiski, et põhjus ei olnud ei mina ega neile ligihiiliv kurnatus ja jõuetus. Et süüdi oli Raadio 3 ja puuduvad saksa slaagrid oma tuntud headuses. Et kõik ei ole kadunud ja mäestikuõhk annab neile jõu tagasi. Õnneks ei ole sinna enam aega väga palju jäänud....

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Võiks olla ülesanne..

Heips siis kõigile, kes siin pilku peale viskavad huvist ja kellele see kohustuslik.
Kuigi siin juba sain antud vihjeid ja soovitusi jne jne jne. Tuli mõte et võiks teha siis ka paar ülesannet mäe peal viibitava aja sisse ning siit nad tulevad:
Olete valmis?
Kindel?
Ok.
Nimelt oleks hiiglama tore kui suudaksime korrata sellist vahvat asja, et siis ühendame jõud ja alistame selle pisikese kokteili:

Loomulikult ei takista see samas meil leidmast sellist strateegiliselt tähtsat punkti nagu see tore koht:

Kui oleme seal ennast korralikult jäädvustanud ja vb mõni nõrgem on ka koha märgistanud omal armsal moel oleks meile igati toredaks ja asjakohaseks preemiaks siuke tore vidin kõige peale ja juurde kuuluvaga:

Võiks arvata, et sellega oleks kõik kenasti ühel pool ülesandega? No kuulge me ju alles alustasime nii et lipp kõrgele ja kenasti läheme programmiga edasi, sest ees ootab siuke kena ja lahe asi
no heaküll kes ei viitsi nendega olla asjalik ja rõõmus oleme demokraatlikud ja anname valida, sest on olemas siuke tore ja iidne alternatiiv sellise vahva asja näol:
mis sellega teha saab? Pole õrna aimugi:D
Nüüd siis saab enamuse rahustuseks öelda, et kui te kõik selle kenasti ära tegite ja olete igati tip-top siis on preemiaks ootamas teid see :

ning siis kiiretel kuid elegantsetel sammudel kenasti seda kõike tantsides endast välja ajama sellisesse kohta:


kui me seal kohtume siis saab südame rahus tõdeda, et ülesanne on täidetud eeskujulikult ja ei kuulu edasi kaebamisele:)

Oodates teid kõiki ülesannet täitma

Gaspars(läti strippar) Ahti (nimi muudetud)

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Imelik unenägu..

Oeh on ilmselt kõige sügavam uneaeg ning ei puudu ka unenägu kus näen 16 lõbusat inimest kenas, soojas ja ning rõõmsas ruumis ringi askeldamas kõigil pidzaamad seljas. Kellel vana juba ilusti sissekantud erinevate loomadega, kellel lihtsalt ilus triibuline... Ilmselt on olnud tegu mingi kokkuleppega, sest vaevalt oleks keegi tulnud ise mõttele, et teeks nalja ja ilmuks õhtusöögile selles väidetavalt uneajaks mõeldud riietuses. Kuid sellega pole see eemal viibimine reaalsust veel lõppenud, sest kuidas saakski ärgata kui on mängimata kõik laua- ja seltskonna mängud mis panevad nii mõnelgi neiul põsed õhetama ja noorhärral turja märjaks ajab.
Kui lõpuks saavad siiski silmad avatud kuid öine pilt alles silme ees tuleb millegipärast väike naeratus näole sest vähem kui 40 päeva pärast on mul tunne, et saan öelda ruumis ringi vaadates et mul on deja vu efekt ja taaskord on hea tõdeda et kõik suusasõltlased on vihjest kenasti aru saanud ning pole eksinud teemaga mis peaks tegema õhtud staabis huvitamaks ja meeldejäävamaks.


Läbirääkimistel Une-Matiga

Gaspars

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Väike koha tutvustus...

Meie elupaigaks on seekord Saalbachi külast 3,5km kaugusel asuvad appartemendid, mis jäävad umbes 1 km kaugusele lähimast tõstukist.

Meie kodumäeks saab siis Wildenkarkogel kus tõstuks viib 1910m kõrgusele. Saalbachist lähtuvad kolm suuremat tõstukid viivad aga 2020m ning 1800m kõrgusele. Paar kilomeetrit Saalbachist veel edasi jääb Hinterglemm, kust lähtuvad samuti kolm suuremat tõstukit. Pikema suusarännaku huvilistel on võimalus käia ära ka kõrval orus asuvas Leogangi külas. Seega tegevust peaks jätkuma.

Lisasin ka kaardi mägede kohta koos meie arvatava ööbimisega...


Lisaks mägedele uurisin ka natuke meie võimalike marsuute sinna, ning kuna seekord pole meil mingit kohtustust külastada Viini siis pakuks välja 3 põhimõttelist marsuuti:

1. Traditsiooniline - Varssavi -Brno - Viin - Salzburg - Saalbach 1870 km... natuke Austriat, natuke Tšehhit, ja jube palju Poolat... kõige otsem tee kui just GPS Bratislaavasse ei suuna...

2. Alternatiiv - Varssavi - Berliin - München - Saalbach 2100 km... loobume praktiliselt Austriast (kõigest alla 100 km, ilmselt pole vaja ka kiirteemaksu maksta seal) ja Tšehhist ning poolas seikleme ilmselt kõige parematel teedel peale Varssavit. 230 km pikem kui Traditsiooniline, kuid Saksamaa kiirteed peaksid seda kompenseerima.

3. Vahepealne - Varssavi - Praha - München -Saalbach 2020 km... 80 km lühem kui Alternatiiv kuid see eest saab Tšehhis õllet osta... ning Poola peaks ka veidi talutavam olema, kui traditsioonilises...

Ajaliselt on kõik kolm varianti umbes täpselt 24h vuramist...
Iseenesest oleks huvitav vahelduseks ka läbi Saksamaa minna...

Järgmiste teadeteni....

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Söömine ainuke asi mis toidab!

Prives,

hommikuks olime saanud ka toidumenüü asjus kõik klaariks, sest meile igati tervisliku ja mitmekülgse menüü pani kokku tippkokk Fat-Morgana isiklikult, keda tuntakse maailmas kui- Mamma seller ja toorsalat.Andsime oma mõtted talle edasi ning ilma pikemalt mõtlemata, tuli vastus et tal on olemas täpselt see mida meil vaja ning lubas panna maili peale ka kõik võimalike seletustega menüü kuhu alla oli lisatud ka skeem kuidas vältida õnnetust nimega: viib keele alla!
Boonusena oli lisatud maili ka tema enda isiklik lemmiktoit mille ka siinkohal lahkelt teieni toon.

pühapäev, 10. jaanuar 2010

Tiim on koos!

Moens jüngrid(suusa),

reede õhtuse seisuga (kellaajast pole aimugi) sai lukku löödud ka selle aastane suusaseltkond, kes asuvad veebrauri lõpu poole teele austriasse, kus hakatakse parandama kohalikku suusakultuuri ja loodetakse jäädvustada ajuketastele uued ja meeleolukad ning uskumatud mälestused 2010 aasta suusareisist. Heaküll võtan lühidalt kokku: tiimiga liitus 16 liige Monika !! Kellel läks aega otsuse tegemiseks kõigest üks öö , millest tekib küsimus miks suusatama tulekut otsustatakse alati öösiti? Võiks tuua siia kasvõi näite Maku (nimi muutmata) näol kes tegi oma otsuse teatavaks ka öösel muidugi ainult selle vahega, et tema oli selleks palunud korraliku hunniku inimesi suisa rootsi kruiisile ning kui oli piisavalt söötnud ja jootnud, tegi oma avalduse pisar silmil, et on taas liitunud suusaseltsiga.
Nagu on olnud kuulda suusabaasist siis Treener ( seda suure algustähega) Ahti(nimi muudetud) on alustanud treeningutega ja seda suisa iga õhtu ja mitte vähem kui tund aega jutti. Nii et see oleks ka üleskutseks teistele- ON AEG!
Tore on tõdeda, et aastaga pole keegi seltskonnast paisunud, sest särgi nr on pigem läinud väiksemasse mõõtu kui suuremasse ju siis ei osata enam head toitu valmistada kodu vabariigis, samas on rõõm tõdeda et jätkuvalt on pannud särkide tegemisele õla alla AJ kaubamärk.
Samas on levinud info selle reisi kohta ka meie vennasvabariiki Lätti, kust tuli valitsuse tasandil e-mail, milles paluti, et iga bussis olev persoon teeks läbisõidul vähemalt ühe ostu kohalikust poest või tanklast, sest käivet on vaja.
Sellepärast lubati teha (meie kaadrile) odavamad eesti rahakoti paksusele vastavad hinnad, kuna eelmine aasta tekkis raskusi heausksetel bussilistel läti toidu seedimisega. Samas paluti meelde tuletada et kurss on vahepeal muutnud ning toodi välja ka kohalik bestseller toode mille ma ka siin allpool kenasti teieni toon.

Sellega siis võtakski kokku tänase sissekande ja suundun ise ka trenni tegema sest juhuse hooleks ei saa midagi jätta va. loterii ja hasartmängud.

Side lõpp

Gaspars

neljapäev, 7. jaanuar 2010

Hümn!!!

Heipa-ralla mäest alla:)

tervisi kõigile on teada anda ja postitada tutt-uus ja tõesti mitte pervolliga pestud vaid lihtsalt eelmine aasta kõrvu jäänud ja kohe südamed võitnud uus suusahümn mille oma raskest tööajast suutis eesti keelde panna ja seada meie Robo
Ning siit ta tuleb


Mis siis eile juhtus?
Kus ma eile oli?
Vastust sellele ma ei tea!

Kas see ikka on see sama tänav
Mida mööda ma juba palju aastaid käin
Dudududududu
On see veel ikka sama linn
Mida tähesäras sätendama/helendamas näen?
Kas tõesti näen kõike topelt
Või on see mu fantasia?
Mul on tegelt kõik täitsa(siga) ükskõik
Sest ma olen laiem kui kunagi varem

Ref:
Uus maks on nagu uus elu
Nananananana
Varem oli igal õhtul purjus
Siis enam ei mahtunud
Uus maks on nagu uus elu
Nanananananana
Ma tunnen end nagu et
Kunagi kaineks ei saa
Tänasest hakkab uus elu
Sin maks on selles süüdi
Ja see on imehea
Et ma edasi juua saan

Kui nad mu maksa võtsid
Mõtlesin et see pole võimalik!!!
Dudududududu
Ja ma arvasin et mäng läbi
Et pean nüüd alatiseks kaineks jääma
Siis tulid sina oma doonorikaardiga
Ja sellest hetkest sai mulle kõik selgeks
Viin sind nüüd umber nurga
Ja siis on uus maks olemas

Ref:
Uus maks on nagu uus elu
Nananananana
Varem oli igal õhtul purjus
Siis enam ei mahtunud
Uus maks on nagu uus elu
Nanananananana
Nii hea et ma enam kunagi ei pea kaine olema


Lisan siia ka igaksjuhuks originaali et oleks muusikat taustaks jne

http://www.youtube.com/watch?v=jjXckwRbywM


loodan et kõik suusahuvilised teevad natuke nüüd kodutööd ja katsuvad vähemalt refrääni selgeks saada:) siis koos vahva kaasa joriseda kuid bussis on megamugavad kohad sisse võetud ning sõit mekasse on alanud.

kuulmiseni

Gaspar

teisipäev, 8. september 2009

On aeg.....

Nonii noniii noniiii,

seda hetke on oodatud, palutud, nõutud, lunitud jne. nüüd on see siis käes:
ametlikult on avatud uus suusablogi ehk siis Saalbach 2010.
Nagu aru saada võite siis sihtkoht on lukustatud ja ka mitu korda üle kontrollitud ning garanteeritud kolmekordse "all money back" kindlustuspoliisiga.
Sellega võiks vist avasõna lõpetada ja alustada juba armsaks saanud blogimisega ehk siis äratada talveunest (loe suveunest) usinad blogijad kes hakkavad kirjeldama seda valu ja piina mida põhjustab ühe maailmaparima suusareisi ootamine.
Kuna iga aasta muutub reis üha populaarsemaks siis see aasta otsustas juhatus kopeerida eesti rahva lemmiksaadet (eesti otsib neonatsi) ning tulevad eelvoorud neljas Eesti suuremas linnas. Kust saavad edasi vähesed õnnelikud, kes saavad siis auväärse võimaluse panna ennast proovile karmi ja ebaõiglase zürii ees, mille esimees Ahti(nimi muudetud) lubas see aasta väga tiheda kahe hambaga rehaga(millest üks kohe kohe murdumas) kogu kupatuse läbi kammida, et selgitada välja need uued VIP staatusesse tõusvad uskmatud, kes pööratakse "mäeusku" Austrias.
Sellega peaks esimese sissekande ka lõpetama, sest ees ootavad pikad ööd ja päevad ning sisutihedad blogi sissekanded.
Lõpetaks siis juba legendaarseks saanud sõnadega mis võtab kogu selle värgi lühidalt ja ilusasti kokku:

TULEB MINNA!!!!
Siit ka väike vihje milleni sai nunnad viidud eelmine aasta et pääseda sellele imelisele ja seiklusrohkele reisule