Heihoo (veel ütleme nii)
Ei siin ole enam mahti magada ja lebotada, usinamad on köögis kokku saanud ja teenivad karma võlga tasa kas siis putru keetes või muud moodi abiks olles. Tuju hakkab järjest rohkem lakke viima tõsiasi et taevas puuduvad igasuguse pilved ja nende alged. Kohe esimene päev tuleb päikesepaisteline ja nii soe et jope vajadus seatakse tõsiselt kahtluse alla. Osadel on rohkem kaitsekreeme ja värke näos kui südasuvel armsal kodumaa pinnal päevitades.
Tõsiasi et kodu juurest ei saa suuskadega otse tõstukini ei ole kõiki veel veennud ja osad hullud panevad ikka siiski lauad alla ja üritavad osavalt muru tuttide vahel põigeldes jõuda sihtpunkti.
Enamus seltskonnast on realistlikum või siis laisem ja naudib mugavust ja astub juba armsaks saanud bussi ja ootab millal sohver neid kenasti alla külasse sõidutab kus läheb lahti suurem ralli ja tingimine et rentida vastavalt tasemele sobilik varustus. Siinkohal ei tohi jätta mainimata eesti päritolu Gin'i (longdrink) mõjuvõimu kohalike seas peale mõnda lonksu on kohaliku mehe varustuse hinnatase viidud mitu levelit madalamale.
Läheb aega mis läheb kuid nagu aamen kirikus on kindel et me kõik oleme kenast gondlites ja ees ootab tõus imeilusa lumise nõlva tippu. Kuna tegu on erinevate tasemetega suustajate ja laudruitega siis jaguneb grupp sõbralikult laiali ja algab selle hooaja esimene tõsisem alla laskmine kus võib kindel olla et külmaks ega kuivaks ei jäta see kedagi.
Juba esimestel meetritel on tunda kuidas mägede eriline aura ja õhk teevad oma töö, inimestel on näod naerul ning passida ei suuda keegi kohe aga tuld mäest alla. Kui esimesed meetrid võisid näida pisut konarlikud ja algelised siis see ei heiduta kedagi. Keegi ei anna alla ning hambad ristis kui vaja saadakse esimesed nipid selgeks kuidas suuskadel ja laudade peal mäest alla tulla.(kukkumiste v siis "rahaleidmiste" arvu siin me välja ei too)
Kus mäed ja lumi seal ka kõrts õlu ja muusika ning loomulikult Eesti Skicircus kohal. Esimeseks peatus kohaks valitakse üks kena ajahamba poolt näritud puuhütt mille välisterrassilt avaneb suurepärane vaade ning pakub ka mõnusat tuule varju.Algab ka kohustuslik Radleri tutvustamine uutele liikmetele-jook võetakse vastu eufooriaga ja mitmete uute tellimustega.
Ilmselt on kesvamärjukesest kasu sest edasi kulgeb päev juba hoogsamalt ja ladusamalt ning ka naeratus ei kao hetkekski kellegi näolt.Tunnid mööduvad linnulennul.
Päeva õhtusse lähenedes on hakanud kõik suusajütsid( noored algajad fännid) vaikselt vanade poole pilke heitma. Nimelt tahetakse juba kibedalt jõuda sellele kurikuulsale ja tohutuid legende endas kandvale Apre-ski üritusele. Mõeldud tehtud, seataksegi sammud kohaliku küla kõige kuulsama peopaiga poole mis kannab nime HinterHag. Sisenedes ruumidesse tuleb tõdeda fakti et tegu on tõesti kõige populaarsema kohaga sest istekohast või isegi normaalsest seisukohast tuleb ainult unistada sest koht on nii puupüsti rahvast täis et võiks vabalt püsti magadagi. Seltskond on tõesti kirju, seda nii rassilt päritolult sooliselt kuuluvuselt ja ka sooliselt eelistuselt, uskuge või mitte kuid inglise päritolu puhast tõugu kirjud piimalehmad on ka kohal!
Mis siin enam oodata käed taevasse ja kehad liikuma! Kohalikud superstaarid Joseph und Joseph lasevad oma hõbekõridest kuuldavale aina uusi ja uusi kuumi hitte nii kohalikust repertuaarist või siis maailmas kuulsaks lauldud hitte( paberilt abi otsides).Ongi käes kerge pimedus ja aeg suunduda ees ootava sauna poole kus saab kondid kenasti esimesest päevast pehmeks masseerida.Milline mõnu on istuda ja nautida kohaliku "spa" mõnusid(nii meile öeldi). Õnneks ei suuda mõnus leil ja eesruumis olev bassein meid lõpilikult enda haardesse köita vaid suundutakse tubadesse tegema ettevalmistust ees ootavaks pidulikuks ja rikkalikuks õhtusöögiks kus saab võtta kokku esimese päeva tulemused ja panna paika tasemed.Ainuke märkus meie kohta tuli sellest et kohalikud on suutnud küll sauna ehitada endale kuid saunakultuuriga on nad pisut jännis kuid selle asja teeme neile ka selgeks ruttu ja arusaadavalt.Nende väiteks oli et saunas õlut ei jooda:O (millele ruttu lisati lõppu Austrias) pani vägisi muigama.Lubasime ennast parandada ja edaspidi kenasti oma taara ära koristada.
Sea moodi ei oska meis keegi söömist alustada nii käivadki laual ringi erinevad isutekitajad.Mida manustades suudab see tinktuur kenasti koos mägedest kaasa haaratud väsimusega murda maha mõne tõelise suusahundi. Õnneks ei ole hullu midagi sest head ja hoolivad kaaslased tegelevad väsinuga kenasti ja armsalt ning toetavalt ning lõpuks suunavad kenasti voodisse tuttu.
Sellega saakski võtta kokku vast esimese päeva kohapeal. Kõigi suudest jäi kostma ainult üks suur väljend: HAAAAAALOOOOOOOOOOO!
reede, 30. aprill 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar