Varahommikune tõusmine on ennast ära tasunud kenasti vist, kuna kõik võimalik kaasa tiritav inventar on kenasti ühe suurde kuhja paigutatud ja ootab pealinna poolt tormilise kiirusega lähenevaid transpordi vahendeid(küll neil ikka läheb kaua aega alati).
Peale lõunat ongi esimene buss kenasti kohal ning hakkab suuremat sorti sebimine ja samas ka kiire tutvumine viljandi söögikohtadega.
Mõned tunnid hiljem siis on kogu see kaader
saadud kenasti supeluks comfort bussidesse (üks neist sinine teine hall) ning peale paari ringi pööramist(pole kordagi suudetud startida edukalt esimese korraga) asumegi siiski lõplikult teele unistuste nõlvade poole et nautida unistuste puhkust jne jne.Siiski suutis korralduskomitee ka kõik mägede entusiastid kergelt segadusse ajada. Nimelt ootas kõiki enne istekoha lunastamist pisike kolmel A4 lehel olev test. Küsimused olid õnneks kerged ja ilma vastuse variantideta. Milleks ikka inimesi kiusata:)
Kuna maad oli palju sõita ja et oleks mugav olla ei läinud palju aega kui alustati istumist ja olemist pehmendavate tinktuuride manustamist ( seda vähemalt ühes bussis).Tuju tegi heaks see et esimese piiri taga pidi olema (osadele reisiseltskonnaliikmete info põhjal) müügil teatud sorti mõnusad janukustutajad. Jäi vaid oodata millal Läti avaneb meile.
Meeldiv oli kuulda kindlat ja üksmeelset suhtumist missiooni edukasse täitumisse, seda kinnitati aeg ajalt läbi lällarite üksteist ergutades.
Eneselegi üllatuseks said vennas vabariigid kenasti ja ohutult läbitud isegi mingeid intsidente ei tulnud ette korravalvuritega ja muude asjapulkadega kui siis ainult juba traditsiooniks saav mitte töötavate WC-de kohtamine terve reisi vältel. Ainuke ärev moment tekkis siis kui selgus et üks uus tegelane meie tiimis teavitas et tema kavatseb oma identiteeti varjata ning äärmisel juhul on nõus tõestama oma eksistentsi teatud spessial tõendiga milleks ei ole pass ega ID-kaart(tehke järgi).
Kellegile pole enam üllatuseks et Robo üritas teha uut sõidu rekordit ning asus kohe asjalikult rooli
keerama ja pedaale sõtkuma.Teises bussis võttis rooli oma kindlasse haardesse Ahti(nimi muudetud) et sõita kenasti vastu pimedusele või siis maantee prostitutsiooni piirimaile.Tundide pikkuse sõidu järel saime kätte küll pimeduse kuid see teine asi jäi ka seekord avastamata.Erinevate tanklate ja muude metsapeatustega mõnusalt vürtsitatuna kulges meie reisuke kenasti ja turvaliselt tõotatud maa poole. Bussi super stereosüsteemist kostuvatest slaagrtitest saadetuna. Rahvas on jätkuvalt ülevas meeleolus või siis magavas.
Võib olla on see tingitud ka põgusast peatusest Tesco(maailma parim kaubamaja) külastusest kust sai soetatud igatsorti mõnusaid valuvaigisteid.Busside vahel tekib üles ka väike kihlveo pakkumine kuid kahjuks ei julge üks buss võtta vastu pisikest väljakutset. Teemaks et Austria piiri peal paistab päike!
Loetud tundide möödudes ning mõningate persoonide rõõmuks (siiski ähmaselt)särab päike taevas ja soe õhk on kui palsam väsinud ja väntsutatud kehadele.
Lustlik reisuke kestab edasi päikese saatel ilusti kulgedes viinapuude vahelt läbi.Siin kohal võtab blogi kirjutaja appi bussireisist jäädvustatud ülesvõtted et asjade edasist kulgu täpsemalt kirjutada.
Kohale jõudes on ilmselt suurimaks küsimuseks: Kuidas ma siia sain?
Samas tuleb siiski tõdeda et kohale me olime ja kadusid ei olnud nii vähemalt esialgu arvati.....
Kohaliku küla esindajad olid ilusti valmistunud isegi lehmadele ja eeslitele olid lehvid kenasti saba külge seotud ja kitsele (Bambi) kell kaela riputatud. Kallistused ja suudlused ja vastastikused austusavaldused jagatud asuti inimesi tubadesse mahutama.Ka seekord näitasid eeskujulikult käitunud meesterahvad üles tohutut ohverdusvaimu ja loovutasid kõige paremad ja ilusamad toad tütarlastele taandudes ise pööningule ja muudesse abiruumidesse. Kui kõik oli pm valmis ja paigas selgus tõsiasi et üks voodikoht on üle! mitmekordsel üle lugemisel ja testimisel ei leitud midagi valesti olevat. Kuid oh imet kui mindi varustust maha laadima leiti bussist tukkumast meie üks vapratest juhtidest Homer( muudetud Orvet). Vaene mees oli jäetud kenasti välja puhkama bussi super-comfort istmele taha ritta. Pärast selle pisikese apsu likvideerimist olimegi kenasti ja mugavalt majutatud ning hakaks pakkimine ja sättimine õhtuse esimese ametliku söömaaja ootuses mis pidi endaga kaasa tooma nii mõmengi saladuses hoitud üllatuse ilmsiks tulekut.
Kui kõik olid kenasti suutnud kohvrikesed ja muu pagasi laiali harutada suunduti üksmeelselt staapi osa saama ühtsest öhtusöögist kus saadi ka üksteisega lähemalt tuttavaks ning anti üle igale inimesele personaalselt valmistatud t-särk(AJ kaubamärk). Mis seekord oli pakitud spessial über-cooli poekotti(mõeldes siinkohal EI KILEKOTT-i kampaaniale).
Nii mõningi tundis siiski kontides teatud väsimust ja suundus kosutavale une maale kus ammutada energiat ees seisvale mäevallutusele. Tugevamad jäid kohale jõudmist kokkuvõtma ja seda ka selgitama nendele vaesetele olevustele kel nii mõnigi seik oli jäänud märkamatuks või häguseks.Oli mida meenutada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar