Müüt murtud...

No nii! Mul on nii hea meel, et üks uskumatu suusajänes on nüüd oma usku muutnud. Siiani teadis ta, et Eestimaa koosneb ainult rannamändidest, mererannast ning kadakatest ja ankur on vaid laevanduses kasutatav atribuut.Läti Strippari ja Robol abiga sai ta Lõuna-Eestisse veetud, mille ilust ta peaaegu, et ära minestas...Sai talle siis saapad jalga topitud, suusad alla monteeritud ja mittelaevanduse ankruga mäkke veetud. Gasparsil läks muidugi tükk aega talle seletamiseks, et algajal ei ole mõttekas kohe mäest otse alla kimada ja pidurdamiseks on ka muud võimalused kui majja tuhiseda või lihtsalt ennast pikali visata.(Selle tulemusel on päikesereisid ilmselt kaubandusliku välimuse puudumisel pikaks ajaks välistatud)

Aga Läti -Strippari teatud-tuntud kannatus ja õpetamisekogemus(Tervitused Liblika -Annelale, tema ilmselt teab, millest jutt) kandsid vilja ja päeva lõpuks oli Elen kadakatele truuduse murdnud ja mõistab nüüd, miks me vabatahtlikult oleme nõus mitukümmend tundi bussis istuma , et nautida mägesid, tuult, külma ja lund...Muidugi Gaspars oli peale seda, nagu Läti- Stripparile kohane, läbi nagu läti raha....

Mulle tekitas muret aga see, et kui üritus oli oma eesmärgi täitnud ja nagu suusatajatele kohane, pubisse suunduti , siis lootsin mina, et nüüd algab see osa, mida mina eelmine aasta hullult kartsin-saabastes pidu panna. Püüdsin ma heaga ja püüdsin ma halvaga, et näitaks kohalikele, kuidas peale rasket suusapäeva saabastes jenkat tantsitakse....Selle peale kõik kolm hoidsid kõvasti oma joogitopsist kinni, mis mulle tundus olevat enne minu saabumist laua külge kruvitud ja keeldusid .

Sain korvi...Sisemuses ma loodan siiski, et põhjus ei olnud ei mina ega neile ligihiiliv kurnatus ja jõuetus. Et süüdi oli Raadio 3 ja puuduvad saksa slaagrid oma tuntud headuses. Et kõik ei ole kadunud ja mäestikuõhk annab neile jõu tagasi. Õnneks ei ole sinna enam aega väga palju jäänud....