helõuh
mis juba hommik või?
mille teeb väga eriliseks see et lubatud ning lunitud pannkoogid on kenasti laual ootamas hävitamist lisaks neli või oli viis erinevat armastusega tehtud moosi.Kõik see kenasti pintslisse pistetud ei jää muud üle kui minna ja see kõhust välja suusatada:)
Seekord on saadud kokkuleppele et kohe ei pea suusatama kes ei taha. Nii ongi teatud seltskond otsustanud päikesetoolide kasuks ja naudivad neis esimesi karastavaid jooke et vähegi turgutada kurnatud keha. Püherda või lumes või kaeva ennast kaelani sisse midagi ei aita teatud aja möödudes pannakse siiski suusad alla ja suundutakse vallutama selle reisi võib olla kõige kentsakama nimega paika Leogang (alati muigele ajav nimi).
Mõnede jaoks alguses võimatu missioonina näiv üritus siiski õnnestub ja tooli peesitama ei jää keegi. Ka jalg hakkab töntsusest lahti saama ning kordinatsioon taastuma tasahilju. Ilmselt peaks ära märkima suured tänud asja juures toidule. Mägedes lausa megalt maitsevat söögipoolist( eriline lemmik on pizza, hiljem mingi huvitav salat). Kuigi kumm on tühi ei heiduta see kedagi ja nauidtakse igat meetrit nõlvadest.On avastatud ka laskumisi kus saab enda filigraanset ja sujuvat suusatehnikat jäädvustada filmilindile-et oleks pärast mille pealt teha analüüsi või siis lihtsalt teistele näidata.
Kui millelegi alla vanduda siis päikesele kes oma uv kiirtega on kreemi poolt kaitsmata nägudel teinud korralikku laastamistööd. Samas pole asja mis ei aitaks hiljem tagajärgedega võidelda.
Siiski peale lõunat võetakse ikka kõvasti lõdvemalt ja nauditakse loodust. Nii mõnus on lume peal külitada ja haarata pläskust kerge lonks Jägerit ning ohates imetleda ümbritsevat ilu.
Teatud laskumised on nii armsaks saanud et neid võetakse uuesti ja uuesti.Mis nii viga suusatada isegi rada ja iga vaal on tuttav.
Toreda ja meeleoluka päeva lõpetame nagu harjumuseks saanud ennast saunas pehmendades ja lõõgastudes. Ning siis vuta-vuta staabi poole teele kust kostab aja möödudes ainult kerget mõmisemist ja lauanõude kolinat.Tunnikese möödudes läigivad kõikgi pottide ja pannide põhjad ning koka ees tehtud kummardused panevad kadestama isegi mekat tagaajavad muhameedid( siinkohal Ahti(nimi muudetud) kuulsad sõnad Fuck Iisrael).
Kirjutaks heameelega veel lõppu midagi kuid ramm on kadunud ja küünal kustunud.Päev oli erakordselt väsitav lihtsalt.
reede, 30. aprill 2010
3.päev
ja taas HAAALOOOOO
(sellest ei saa vist enam ümber ega üle)
mis siin ikka pikalt heietada kõhud punni saapad jalga ja uue tipu vallutamise poole teele. Selle vahega lihtsalt et asi tuleks paremini välja tehakse teatud kombinatsioone suuskadega lihtsalt osad soovivad kiirust juurde ja osad manööverdus osa paremaks lihvida. Suundutakse otsima kõige pikemat laskumist (see olla 7km pikk). Kes tuiskab ees minema nii et ainult suur lumepilv seljataga kes harrastab tiimitööd ja lihvib koos teistega oma niigi head tehnikat veel paremaks.Tõsise üllatuse korraldavad suusajütsid(noored algajad) kes tuiskavad sellise tempoga mäest alla et isegi vanadel suusahuntidel on tõsine teema neile järele jõuda-USKUMATU. Samas pole kellegil kiiret seetõttu saab ilmselt ka see aasta löödud uus piltide rekord.Võtteid tehakse kõik võimalikes ja võimatutes poosides. Ära kasutatakse nii lund kui teisi tiimi liikmeid peaasi et saaks ikka parima pildi ja kõige paremini kohalikku värki seletava võtte.Täname siin kohal tehnika mehi selle eest et enam ei pea kasutama kõige selle jäädvustamiseks filmilinti sest muidu lihtsalt ei saaks mõni mees pimikust nädalata kaupa välja.
Kui algselt oli karta et tuleb mitte nii särav ja päikesepaisteline ilm siis see oli eksitus sest mäetippudes ootas juba päike ja andis märku et kaitsekreem oleks tegija täna.
Päev on täiesti suusa ja tegude rohke nii mäel kui kõrtsis ning suudetakse jäädvustada ka peenemat kohalikku saetööd(ilmselt peitli ja haamriga). Kilometraaz mis läbitakse on röögatu ja seda pärast nähes ei suutnud isegi numbreid uskuda. Pigem arvati et tegu on mingi teatud napsu kõrval nähuga.
Kuid ei tule täna välja midagi apreskist sest ees on ootamas kurikuulus ja ammu välja reklaamitud Pidzaamapidu. Mis küttis kirgi juba esimesest õhtust kohapeal.
Kindlaks määratud kellaajal ja seda ka rikkudes ongi kõik asjaosalised kogunenud maja kõige suuremasse ruumi kus õhtu jooksul tuleb ette vast isegi Eesi populaarse saate "Sind otsides" tegijate ponnistused varju. Kõigest lähemalt all pool-palun natuke kannatust.
Rõõm on taaskord tõdeda et kõik asjaosalised olid kenasti aru saanud eelnevasse blogisse peidetud vihjest ning ilmuvad kohale ilusti tuduriietes üks eksootilisem ja eksklusiivsem kui teine- inimfantaasial pole piire võib julgelt 100% väita.
Õhtu sisustamiseks on mõned mehed haaranud kaasa voodi all tolmu kogunud nõukogude aegsed meelelahtus mängud millest üheks on palavalt armastatud ja masse lummanud Bingo loto.Mängujuhiks meil kahjuks pole kaasas Bingo-Pillet kuid pole hullu Robo väidab et on sama kena ja korrektne ning seetõttu laseme tal mängu juhtimise enda õlule võtta esialgu. Kärsitud mängijad nõuvad oma mängu plaate ja jäävad suud lahti ootama millal hakkavad kotist välja vurama võidu numbrid. Oh heldust... kuna vahepeal on kätte jõudnud euro ajastu eesti siis tuleb teha ka väikesed muudatused mängu käigus( siiski mitte midagi kardinaalset). Õnneks päästavad osavamad ja taibukamad siiski mängu hea maine ning suurem lahing võib alata. Aina pingelisemks ja tulisemaks kiskuvas mängus löövad nii mõnedki kired lõkkele ja kaob igasugune kontroll-mängus on ju auhinnad! Küll nõutakse numbrite uut ette lugemist küll siseministeeriumi volitatud isiku Reinu taandamist kohalt.
Läbi suurte raskuste ja ohtrate kilgete naerude pisarate ja õnne suudetakse siiski välja selgitada mängu võitja kelleks on Miss Liblikas(vaata eelnevaid blogisid).Võitja peab lühikese kuid väga emotsionaalse kõne kus tänab oma sponsoreid (Stimorol, Maapank, Mehukatti)kaasmängijaid ning õnnilteb ka kogu eesti rahvast selle kauni hetke nimel. Auhinna kotist suudab ta haarata võiks öelda kõige praktilisema nänni( mis läheb ka kohe kohe kasutusse ülla eesmärgi nimel).
Et õhtusse ei jääks siiski ühtegi kurba nooti võtakse välja vana hea Alias mis peaks kõik ikka viima tõelisse mängurihasarti. Kuid siiski tuleb tõdeda et samal ajal manustatud ajumarinaad on salakavalt kõikidesse rakkude vahelistesse soppidesse pugenud. Mille tõttu ei tule aliases skoorid eriti suured. Ma usun et suudeti ka selgitada välja võitja kuid nimede kohapeal jään kahjuks vastuse võlgu.
Samas on avanud ka oma pisikese praksise tätoveerija Toolik( väga mitmes isikus). Pannes oma kunstitreosed kirja nii jalgadele kätele õlgadele kui ka seljale. Mis teha kunst sünnib läbi valude ja on seda hinnatum.
Tulles vastu tõeliste mäe entusiastide palvetele vabastame suure peoruumi ja vapramad suunduvad edasi tähistama staapi kus algab mitte ametlik underground pidzaama afterparty kus oma debüüd puldis teeb DJ Poeest Dave.Kelle soft feeling muusikaprogramm haarab kõik ennastunustavalt embusse.
Arvates et olen näinud kõike oma elu jooksul saan siiski meeldiva üllatuse osaliseks kui lavale (sel korral köögi tööpinnale)ilumvad tantsijad kes lugude hoogsuse kasvades aina võimsamaid ja eksklusiivsemaid poose hakkavad võtma. Kuid biit taob ja ei paista raugevat.
Tunnid mööduvad heli kiirusel ning siiski saabub ka aeg kus saabub vaikus ka staapi sest uni murrab ka vägevamad( siiski mitte seekord kõiki). Kes suudab see pralletab ja pidutseb tubades edasi-mõeldud tehtud.Hommiku poole tuleb ka avaldusi et üleval on oldud 30+tundi...
(sellest ei saa vist enam ümber ega üle)
mis siin ikka pikalt heietada kõhud punni saapad jalga ja uue tipu vallutamise poole teele. Selle vahega lihtsalt et asi tuleks paremini välja tehakse teatud kombinatsioone suuskadega lihtsalt osad soovivad kiirust juurde ja osad manööverdus osa paremaks lihvida. Suundutakse otsima kõige pikemat laskumist (see olla 7km pikk). Kes tuiskab ees minema nii et ainult suur lumepilv seljataga kes harrastab tiimitööd ja lihvib koos teistega oma niigi head tehnikat veel paremaks.Tõsise üllatuse korraldavad suusajütsid(noored algajad) kes tuiskavad sellise tempoga mäest alla et isegi vanadel suusahuntidel on tõsine teema neile järele jõuda-USKUMATU. Samas pole kellegil kiiret seetõttu saab ilmselt ka see aasta löödud uus piltide rekord.Võtteid tehakse kõik võimalikes ja võimatutes poosides. Ära kasutatakse nii lund kui teisi tiimi liikmeid peaasi et saaks ikka parima pildi ja kõige paremini kohalikku värki seletava võtte.Täname siin kohal tehnika mehi selle eest et enam ei pea kasutama kõige selle jäädvustamiseks filmilinti sest muidu lihtsalt ei saaks mõni mees pimikust nädalata kaupa välja.
Kui algselt oli karta et tuleb mitte nii särav ja päikesepaisteline ilm siis see oli eksitus sest mäetippudes ootas juba päike ja andis märku et kaitsekreem oleks tegija täna.
Päev on täiesti suusa ja tegude rohke nii mäel kui kõrtsis ning suudetakse jäädvustada ka peenemat kohalikku saetööd(ilmselt peitli ja haamriga). Kilometraaz mis läbitakse on röögatu ja seda pärast nähes ei suutnud isegi numbreid uskuda. Pigem arvati et tegu on mingi teatud napsu kõrval nähuga.
Kuid ei tule täna välja midagi apreskist sest ees on ootamas kurikuulus ja ammu välja reklaamitud Pidzaamapidu. Mis küttis kirgi juba esimesest õhtust kohapeal.
Kindlaks määratud kellaajal ja seda ka rikkudes ongi kõik asjaosalised kogunenud maja kõige suuremasse ruumi kus õhtu jooksul tuleb ette vast isegi Eesi populaarse saate "Sind otsides" tegijate ponnistused varju. Kõigest lähemalt all pool-palun natuke kannatust.
Rõõm on taaskord tõdeda et kõik asjaosalised olid kenasti aru saanud eelnevasse blogisse peidetud vihjest ning ilmuvad kohale ilusti tuduriietes üks eksootilisem ja eksklusiivsem kui teine- inimfantaasial pole piire võib julgelt 100% väita.
Õhtu sisustamiseks on mõned mehed haaranud kaasa voodi all tolmu kogunud nõukogude aegsed meelelahtus mängud millest üheks on palavalt armastatud ja masse lummanud Bingo loto.Mängujuhiks meil kahjuks pole kaasas Bingo-Pillet kuid pole hullu Robo väidab et on sama kena ja korrektne ning seetõttu laseme tal mängu juhtimise enda õlule võtta esialgu. Kärsitud mängijad nõuvad oma mängu plaate ja jäävad suud lahti ootama millal hakkavad kotist välja vurama võidu numbrid. Oh heldust... kuna vahepeal on kätte jõudnud euro ajastu eesti siis tuleb teha ka väikesed muudatused mängu käigus( siiski mitte midagi kardinaalset). Õnneks päästavad osavamad ja taibukamad siiski mängu hea maine ning suurem lahing võib alata. Aina pingelisemks ja tulisemaks kiskuvas mängus löövad nii mõnedki kired lõkkele ja kaob igasugune kontroll-mängus on ju auhinnad! Küll nõutakse numbrite uut ette lugemist küll siseministeeriumi volitatud isiku Reinu taandamist kohalt.
Läbi suurte raskuste ja ohtrate kilgete naerude pisarate ja õnne suudetakse siiski välja selgitada mängu võitja kelleks on Miss Liblikas(vaata eelnevaid blogisid).Võitja peab lühikese kuid väga emotsionaalse kõne kus tänab oma sponsoreid (Stimorol, Maapank, Mehukatti)kaasmängijaid ning õnnilteb ka kogu eesti rahvast selle kauni hetke nimel. Auhinna kotist suudab ta haarata võiks öelda kõige praktilisema nänni( mis läheb ka kohe kohe kasutusse ülla eesmärgi nimel).
Et õhtusse ei jääks siiski ühtegi kurba nooti võtakse välja vana hea Alias mis peaks kõik ikka viima tõelisse mängurihasarti. Kuid siiski tuleb tõdeda et samal ajal manustatud ajumarinaad on salakavalt kõikidesse rakkude vahelistesse soppidesse pugenud. Mille tõttu ei tule aliases skoorid eriti suured. Ma usun et suudeti ka selgitada välja võitja kuid nimede kohapeal jään kahjuks vastuse võlgu.
Samas on avanud ka oma pisikese praksise tätoveerija Toolik( väga mitmes isikus). Pannes oma kunstitreosed kirja nii jalgadele kätele õlgadele kui ka seljale. Mis teha kunst sünnib läbi valude ja on seda hinnatum.
Tulles vastu tõeliste mäe entusiastide palvetele vabastame suure peoruumi ja vapramad suunduvad edasi tähistama staapi kus algab mitte ametlik underground pidzaama afterparty kus oma debüüd puldis teeb DJ Poeest Dave.Kelle soft feeling muusikaprogramm haarab kõik ennastunustavalt embusse.
Arvates et olen näinud kõike oma elu jooksul saan siiski meeldiva üllatuse osaliseks kui lavale (sel korral köögi tööpinnale)ilumvad tantsijad kes lugude hoogsuse kasvades aina võimsamaid ja eksklusiivsemaid poose hakkavad võtma. Kuid biit taob ja ei paista raugevat.
Tunnid mööduvad heli kiirusel ning siiski saabub ka aeg kus saabub vaikus ka staapi sest uni murrab ka vägevamad( siiski mitte seekord kõiki). Kes suudab see pralletab ja pidutseb tubades edasi-mõeldud tehtud.Hommiku poole tuleb ka avaldusi et üleval on oldud 30+tundi...
2. päev
HAALOOOO
no mis siin ikka päike paistab juba varajastest hommikutundidest. Isegi kas kardin on ees või mitte magada ikka ei saa. Ja nii tulebi kark alla ajada ja minna staapi ründama söögipoolist või vähemalt joogipoolist, sest mootor nõuab kütet ja ilma selleta vastu ei pea päevakest suuskadel.
Ka seekord ei jää keegi maha norutama ja passima vaid ikka reipalt kohe transpordi vahendisse ja kiirelt ilma vahejuhtumiteta tõstukite poole teele.
Alustatakse nagu alati koos ja siis minnakse lahku erinevaid nõlvu avastama ja lihvima. Nagu vaikiv kokkulepe on siis lõuna ajaks ikka kuskil kokku saadakse, nii ka seekord.Aktiivsemad on kindla plaani võtnud ära proovida kõik erinevad alla laskmis vormid kas siis suuskadel või laual ning seetõttu on ka näha pisikesi muudatusi. Midagi hullu ei juhtunud ja raisakotkast meie kohal tiirlemas ei nähtud.
Pool päeva antakse suuskadele korralikku valu ja pause tehakse ainult kuskilt kõhutäitmiseks kas siis märjukese või millegi tahkemaga.Siiski on pausid napid sest ilm on über-luks ja seda raisata niisama passimisele lihtsalt ei raatsi.Hämaruse lähendedes hakatakse laskuma taaskord kõrtsi poole. Seekord osaleti aprekal teatud seltskonnaga sest osad olid ennast lihtsalt tühjaks sõitnud ja osad tahtsid teostada ennast köögitoimkonnas. Samas ei seganud ka see pisiasi meie skicircuse tiimil lippu kõrgel hoidmast.Kuigi esinejateks olid need samad kohalikud südametemurdjad ei seganud see pigem innustas sest oli teada juba repertuaar ning sai aegsasti ette valmistada erinevaid tantsuvõtteid.
Aga ükskord iga pidu ammendab ennast ning ka viimased uljad suunduvad kenast kodu poole teele, kus ootamas ees mõnus keelt alla viiv gurmee roog.Mõmisedes ja samas päeva parimaid kilde esile tuues hävitatatakse kõik mis ette antakse.
Õhtud sisustatakse nagu juba tavaks saanud kerge mediteerimise ja uute sihtide seadmise tähe all. Ja üleüldse me tulime siia puhkama! Nii võtavadki sõnast kinni ja suunduvad ära horisontaali oma auga välja teenitud puhkust nautima.
no mis siin ikka päike paistab juba varajastest hommikutundidest. Isegi kas kardin on ees või mitte magada ikka ei saa. Ja nii tulebi kark alla ajada ja minna staapi ründama söögipoolist või vähemalt joogipoolist, sest mootor nõuab kütet ja ilma selleta vastu ei pea päevakest suuskadel.
Ka seekord ei jää keegi maha norutama ja passima vaid ikka reipalt kohe transpordi vahendisse ja kiirelt ilma vahejuhtumiteta tõstukite poole teele.
Alustatakse nagu alati koos ja siis minnakse lahku erinevaid nõlvu avastama ja lihvima. Nagu vaikiv kokkulepe on siis lõuna ajaks ikka kuskil kokku saadakse, nii ka seekord.Aktiivsemad on kindla plaani võtnud ära proovida kõik erinevad alla laskmis vormid kas siis suuskadel või laual ning seetõttu on ka näha pisikesi muudatusi. Midagi hullu ei juhtunud ja raisakotkast meie kohal tiirlemas ei nähtud.
Pool päeva antakse suuskadele korralikku valu ja pause tehakse ainult kuskilt kõhutäitmiseks kas siis märjukese või millegi tahkemaga.Siiski on pausid napid sest ilm on über-luks ja seda raisata niisama passimisele lihtsalt ei raatsi.Hämaruse lähendedes hakatakse laskuma taaskord kõrtsi poole. Seekord osaleti aprekal teatud seltskonnaga sest osad olid ennast lihtsalt tühjaks sõitnud ja osad tahtsid teostada ennast köögitoimkonnas. Samas ei seganud ka see pisiasi meie skicircuse tiimil lippu kõrgel hoidmast.Kuigi esinejateks olid need samad kohalikud südametemurdjad ei seganud see pigem innustas sest oli teada juba repertuaar ning sai aegsasti ette valmistada erinevaid tantsuvõtteid.
Aga ükskord iga pidu ammendab ennast ning ka viimased uljad suunduvad kenast kodu poole teele, kus ootamas ees mõnus keelt alla viiv gurmee roog.Mõmisedes ja samas päeva parimaid kilde esile tuues hävitatatakse kõik mis ette antakse.
Õhtud sisustatakse nagu juba tavaks saanud kerge mediteerimise ja uute sihtide seadmise tähe all. Ja üleüldse me tulime siia puhkama! Nii võtavadki sõnast kinni ja suunduvad ära horisontaali oma auga välja teenitud puhkust nautima.
1.päev
Heihoo (veel ütleme nii)
Ei siin ole enam mahti magada ja lebotada, usinamad on köögis kokku saanud ja teenivad karma võlga tasa kas siis putru keetes või muud moodi abiks olles. Tuju hakkab järjest rohkem lakke viima tõsiasi et taevas puuduvad igasuguse pilved ja nende alged. Kohe esimene päev tuleb päikesepaisteline ja nii soe et jope vajadus seatakse tõsiselt kahtluse alla. Osadel on rohkem kaitsekreeme ja värke näos kui südasuvel armsal kodumaa pinnal päevitades.
Tõsiasi et kodu juurest ei saa suuskadega otse tõstukini ei ole kõiki veel veennud ja osad hullud panevad ikka siiski lauad alla ja üritavad osavalt muru tuttide vahel põigeldes jõuda sihtpunkti.
Enamus seltskonnast on realistlikum või siis laisem ja naudib mugavust ja astub juba armsaks saanud bussi ja ootab millal sohver neid kenasti alla külasse sõidutab kus läheb lahti suurem ralli ja tingimine et rentida vastavalt tasemele sobilik varustus. Siinkohal ei tohi jätta mainimata eesti päritolu Gin'i (longdrink) mõjuvõimu kohalike seas peale mõnda lonksu on kohaliku mehe varustuse hinnatase viidud mitu levelit madalamale.
Läheb aega mis läheb kuid nagu aamen kirikus on kindel et me kõik oleme kenast gondlites ja ees ootab tõus imeilusa lumise nõlva tippu. Kuna tegu on erinevate tasemetega suustajate ja laudruitega siis jaguneb grupp sõbralikult laiali ja algab selle hooaja esimene tõsisem alla laskmine kus võib kindel olla et külmaks ega kuivaks ei jäta see kedagi.
Juba esimestel meetritel on tunda kuidas mägede eriline aura ja õhk teevad oma töö, inimestel on näod naerul ning passida ei suuda keegi kohe aga tuld mäest alla. Kui esimesed meetrid võisid näida pisut konarlikud ja algelised siis see ei heiduta kedagi. Keegi ei anna alla ning hambad ristis kui vaja saadakse esimesed nipid selgeks kuidas suuskadel ja laudade peal mäest alla tulla.(kukkumiste v siis "rahaleidmiste" arvu siin me välja ei too)
Kus mäed ja lumi seal ka kõrts õlu ja muusika ning loomulikult Eesti Skicircus kohal. Esimeseks peatus kohaks valitakse üks kena ajahamba poolt näritud puuhütt mille välisterrassilt avaneb suurepärane vaade ning pakub ka mõnusat tuule varju.Algab ka kohustuslik Radleri tutvustamine uutele liikmetele-jook võetakse vastu eufooriaga ja mitmete uute tellimustega.
Ilmselt on kesvamärjukesest kasu sest edasi kulgeb päev juba hoogsamalt ja ladusamalt ning ka naeratus ei kao hetkekski kellegi näolt.Tunnid mööduvad linnulennul.
Päeva õhtusse lähenedes on hakanud kõik suusajütsid( noored algajad fännid) vaikselt vanade poole pilke heitma. Nimelt tahetakse juba kibedalt jõuda sellele kurikuulsale ja tohutuid legende endas kandvale Apre-ski üritusele. Mõeldud tehtud, seataksegi sammud kohaliku küla kõige kuulsama peopaiga poole mis kannab nime HinterHag. Sisenedes ruumidesse tuleb tõdeda fakti et tegu on tõesti kõige populaarsema kohaga sest istekohast või isegi normaalsest seisukohast tuleb ainult unistada sest koht on nii puupüsti rahvast täis et võiks vabalt püsti magadagi. Seltskond on tõesti kirju, seda nii rassilt päritolult sooliselt kuuluvuselt ja ka sooliselt eelistuselt, uskuge või mitte kuid inglise päritolu puhast tõugu kirjud piimalehmad on ka kohal!
Mis siin enam oodata käed taevasse ja kehad liikuma! Kohalikud superstaarid Joseph und Joseph lasevad oma hõbekõridest kuuldavale aina uusi ja uusi kuumi hitte nii kohalikust repertuaarist või siis maailmas kuulsaks lauldud hitte( paberilt abi otsides).Ongi käes kerge pimedus ja aeg suunduda ees ootava sauna poole kus saab kondid kenasti esimesest päevast pehmeks masseerida.Milline mõnu on istuda ja nautida kohaliku "spa" mõnusid(nii meile öeldi). Õnneks ei suuda mõnus leil ja eesruumis olev bassein meid lõpilikult enda haardesse köita vaid suundutakse tubadesse tegema ettevalmistust ees ootavaks pidulikuks ja rikkalikuks õhtusöögiks kus saab võtta kokku esimese päeva tulemused ja panna paika tasemed.Ainuke märkus meie kohta tuli sellest et kohalikud on suutnud küll sauna ehitada endale kuid saunakultuuriga on nad pisut jännis kuid selle asja teeme neile ka selgeks ruttu ja arusaadavalt.Nende väiteks oli et saunas õlut ei jooda:O (millele ruttu lisati lõppu Austrias) pani vägisi muigama.Lubasime ennast parandada ja edaspidi kenasti oma taara ära koristada.
Sea moodi ei oska meis keegi söömist alustada nii käivadki laual ringi erinevad isutekitajad.Mida manustades suudab see tinktuur kenasti koos mägedest kaasa haaratud väsimusega murda maha mõne tõelise suusahundi. Õnneks ei ole hullu midagi sest head ja hoolivad kaaslased tegelevad väsinuga kenasti ja armsalt ning toetavalt ning lõpuks suunavad kenasti voodisse tuttu.
Sellega saakski võtta kokku vast esimese päeva kohapeal. Kõigi suudest jäi kostma ainult üks suur väljend: HAAAAAALOOOOOOOOOOO!
Ei siin ole enam mahti magada ja lebotada, usinamad on köögis kokku saanud ja teenivad karma võlga tasa kas siis putru keetes või muud moodi abiks olles. Tuju hakkab järjest rohkem lakke viima tõsiasi et taevas puuduvad igasuguse pilved ja nende alged. Kohe esimene päev tuleb päikesepaisteline ja nii soe et jope vajadus seatakse tõsiselt kahtluse alla. Osadel on rohkem kaitsekreeme ja värke näos kui südasuvel armsal kodumaa pinnal päevitades.
Tõsiasi et kodu juurest ei saa suuskadega otse tõstukini ei ole kõiki veel veennud ja osad hullud panevad ikka siiski lauad alla ja üritavad osavalt muru tuttide vahel põigeldes jõuda sihtpunkti.
Enamus seltskonnast on realistlikum või siis laisem ja naudib mugavust ja astub juba armsaks saanud bussi ja ootab millal sohver neid kenasti alla külasse sõidutab kus läheb lahti suurem ralli ja tingimine et rentida vastavalt tasemele sobilik varustus. Siinkohal ei tohi jätta mainimata eesti päritolu Gin'i (longdrink) mõjuvõimu kohalike seas peale mõnda lonksu on kohaliku mehe varustuse hinnatase viidud mitu levelit madalamale.
Läheb aega mis läheb kuid nagu aamen kirikus on kindel et me kõik oleme kenast gondlites ja ees ootab tõus imeilusa lumise nõlva tippu. Kuna tegu on erinevate tasemetega suustajate ja laudruitega siis jaguneb grupp sõbralikult laiali ja algab selle hooaja esimene tõsisem alla laskmine kus võib kindel olla et külmaks ega kuivaks ei jäta see kedagi.
Juba esimestel meetritel on tunda kuidas mägede eriline aura ja õhk teevad oma töö, inimestel on näod naerul ning passida ei suuda keegi kohe aga tuld mäest alla. Kui esimesed meetrid võisid näida pisut konarlikud ja algelised siis see ei heiduta kedagi. Keegi ei anna alla ning hambad ristis kui vaja saadakse esimesed nipid selgeks kuidas suuskadel ja laudade peal mäest alla tulla.(kukkumiste v siis "rahaleidmiste" arvu siin me välja ei too)
Kus mäed ja lumi seal ka kõrts õlu ja muusika ning loomulikult Eesti Skicircus kohal. Esimeseks peatus kohaks valitakse üks kena ajahamba poolt näritud puuhütt mille välisterrassilt avaneb suurepärane vaade ning pakub ka mõnusat tuule varju.Algab ka kohustuslik Radleri tutvustamine uutele liikmetele-jook võetakse vastu eufooriaga ja mitmete uute tellimustega.
Ilmselt on kesvamärjukesest kasu sest edasi kulgeb päev juba hoogsamalt ja ladusamalt ning ka naeratus ei kao hetkekski kellegi näolt.Tunnid mööduvad linnulennul.
Päeva õhtusse lähenedes on hakanud kõik suusajütsid( noored algajad fännid) vaikselt vanade poole pilke heitma. Nimelt tahetakse juba kibedalt jõuda sellele kurikuulsale ja tohutuid legende endas kandvale Apre-ski üritusele. Mõeldud tehtud, seataksegi sammud kohaliku küla kõige kuulsama peopaiga poole mis kannab nime HinterHag. Sisenedes ruumidesse tuleb tõdeda fakti et tegu on tõesti kõige populaarsema kohaga sest istekohast või isegi normaalsest seisukohast tuleb ainult unistada sest koht on nii puupüsti rahvast täis et võiks vabalt püsti magadagi. Seltskond on tõesti kirju, seda nii rassilt päritolult sooliselt kuuluvuselt ja ka sooliselt eelistuselt, uskuge või mitte kuid inglise päritolu puhast tõugu kirjud piimalehmad on ka kohal!
Mis siin enam oodata käed taevasse ja kehad liikuma! Kohalikud superstaarid Joseph und Joseph lasevad oma hõbekõridest kuuldavale aina uusi ja uusi kuumi hitte nii kohalikust repertuaarist või siis maailmas kuulsaks lauldud hitte( paberilt abi otsides).Ongi käes kerge pimedus ja aeg suunduda ees ootava sauna poole kus saab kondid kenasti esimesest päevast pehmeks masseerida.Milline mõnu on istuda ja nautida kohaliku "spa" mõnusid(nii meile öeldi). Õnneks ei suuda mõnus leil ja eesruumis olev bassein meid lõpilikult enda haardesse köita vaid suundutakse tubadesse tegema ettevalmistust ees ootavaks pidulikuks ja rikkalikuks õhtusöögiks kus saab võtta kokku esimese päeva tulemused ja panna paika tasemed.Ainuke märkus meie kohta tuli sellest et kohalikud on suutnud küll sauna ehitada endale kuid saunakultuuriga on nad pisut jännis kuid selle asja teeme neile ka selgeks ruttu ja arusaadavalt.Nende väiteks oli et saunas õlut ei jooda:O (millele ruttu lisati lõppu Austrias) pani vägisi muigama.Lubasime ennast parandada ja edaspidi kenasti oma taara ära koristada.
Sea moodi ei oska meis keegi söömist alustada nii käivadki laual ringi erinevad isutekitajad.Mida manustades suudab see tinktuur kenasti koos mägedest kaasa haaratud väsimusega murda maha mõne tõelise suusahundi. Õnneks ei ole hullu midagi sest head ja hoolivad kaaslased tegelevad väsinuga kenasti ja armsalt ning toetavalt ning lõpuks suunavad kenasti voodisse tuttu.
Sellega saakski võtta kokku vast esimese päeva kohapeal. Kõigi suudest jäi kostma ainult üks suur väljend: HAAAAAALOOOOOOOOOOO!
Ja olemegi teel...
No tere
Varahommikune tõusmine on ennast ära tasunud kenasti vist, kuna kõik võimalik kaasa tiritav inventar on kenasti ühe suurde kuhja paigutatud ja ootab pealinna poolt tormilise kiirusega lähenevaid transpordi vahendeid(küll neil ikka läheb kaua aega alati).
Peale lõunat ongi esimene buss kenasti kohal ning hakkab suuremat sorti sebimine ja samas ka kiire tutvumine viljandi söögikohtadega.
Mõned tunnid hiljem siis on kogu see kaader
saadud kenasti supeluks comfort bussidesse (üks neist sinine teine hall) ning peale paari ringi pööramist(pole kordagi suudetud startida edukalt esimese korraga) asumegi siiski lõplikult teele unistuste nõlvade poole et nautida unistuste puhkust jne jne.
Siiski suutis korralduskomitee ka kõik mägede entusiastid kergelt segadusse ajada. Nimelt ootas kõiki enne istekoha lunastamist pisike kolmel A4 lehel olev test. Küsimused olid õnneks kerged ja ilma vastuse variantideta. Milleks ikka inimesi kiusata:)
Kuna maad oli palju sõita ja et oleks mugav olla ei läinud palju aega kui alustati istumist ja olemist pehmendavate tinktuuride manustamist ( seda vähemalt ühes bussis).Tuju tegi heaks see et esimese piiri taga pidi olema (osadele reisiseltskonnaliikmete info põhjal) müügil teatud sorti mõnusad janukustutajad. Jäi vaid oodata millal Läti avaneb meile.
Meeldiv oli kuulda kindlat ja üksmeelset suhtumist missiooni edukasse täitumisse, seda kinnitati aeg ajalt läbi lällarite üksteist ergutades.
Eneselegi üllatuseks said vennas vabariigid kenasti ja ohutult läbitud isegi mingeid intsidente ei tulnud ette korravalvuritega ja muude asjapulkadega kui siis ainult juba traditsiooniks saav mitte töötavate WC-de kohtamine terve reisi vältel. Ainuke ärev moment tekkis siis kui selgus et üks uus tegelane meie tiimis teavitas et tema kavatseb oma identiteeti varjata ning äärmisel juhul on nõus tõestama oma eksistentsi teatud spessial tõendiga milleks ei ole pass ega ID-kaart(tehke järgi).
Kellegile pole enam üllatuseks et Robo üritas teha uut sõidu rekordit ning asus kohe asjalikult rooli
keerama ja pedaale sõtkuma.Teises bussis võttis rooli oma kindlasse haardesse Ahti(nimi muudetud) et sõita kenasti vastu pimedusele või siis maantee prostitutsiooni piirimaile.Tundide pikkuse sõidu järel saime kätte küll pimeduse kuid see teine asi jäi ka seekord avastamata.
Erinevate tanklate ja muude metsapeatustega mõnusalt vürtsitatuna kulges meie reisuke kenasti ja turvaliselt tõotatud maa poole. Bussi super stereosüsteemist kostuvatest slaagrtitest saadetuna. Rahvas on jätkuvalt ülevas meeleolus või siis magavas.
Võib olla on see tingitud ka põgusast peatusest Tesco(maailma parim kaubamaja) külastusest kust sai soetatud igatsorti mõnusaid valuvaigisteid.
Busside vahel tekib üles ka väike kihlveo pakkumine kuid kahjuks ei julge üks buss võtta vastu pisikest väljakutset. Teemaks et Austria piiri peal paistab päike!
Loetud tundide möödudes ning mõningate persoonide rõõmuks (siiski ähmaselt)särab päike taevas ja soe õhk on kui palsam väsinud ja väntsutatud kehadele.
Lustlik reisuke kestab edasi päikese saatel ilusti kulgedes viinapuude vahelt läbi.Siin kohal võtab blogi kirjutaja appi bussireisist jäädvustatud ülesvõtted et asjade edasist kulgu täpsemalt kirjutada.
Kohale jõudes on ilmselt suurimaks küsimuseks: Kuidas ma siia sain?
Samas tuleb siiski tõdeda et kohale me olime ja kadusid ei olnud nii vähemalt esialgu arvati.....
Kohaliku küla esindajad olid ilusti valmistunud isegi lehmadele ja eeslitele olid lehvid kenasti saba külge seotud ja kitsele (Bambi) kell kaela riputatud. Kallistused ja suudlused ja vastastikused austusavaldused jagatud asuti inimesi tubadesse mahutama.Ka seekord näitasid eeskujulikult käitunud meesterahvad üles tohutut ohverdusvaimu ja loovutasid kõige paremad ja ilusamad toad tütarlastele taandudes ise pööningule ja muudesse abiruumidesse. Kui kõik oli pm valmis ja paigas selgus tõsiasi et üks voodikoht on üle! mitmekordsel üle lugemisel ja testimisel ei leitud midagi valesti olevat. Kuid oh imet kui mindi varustust maha laadima leiti bussist tukkumast meie üks vapratest juhtidest Homer( muudetud Orvet). Vaene mees oli jäetud kenasti välja puhkama bussi super-comfort istmele taha ritta. Pärast selle pisikese apsu likvideerimist olimegi kenasti ja mugavalt majutatud ning hakaks pakkimine ja sättimine õhtuse esimese ametliku söömaaja ootuses mis pidi endaga kaasa tooma nii mõmengi saladuses hoitud üllatuse ilmsiks tulekut.
Kui kõik olid kenasti suutnud kohvrikesed ja muu pagasi laiali harutada suunduti üksmeelselt staapi osa saama ühtsest öhtusöögist kus saadi ka üksteisega lähemalt tuttavaks ning anti üle igale inimesele personaalselt valmistatud t-särk(AJ kaubamärk). Mis seekord oli pakitud spessial über-cooli poekotti(mõeldes siinkohal EI KILEKOTT-i kampaaniale).
Nii mõningi tundis siiski kontides teatud väsimust ja suundus kosutavale une maale kus ammutada energiat ees seisvale mäevallutusele. Tugevamad jäid kohale jõudmist kokkuvõtma ja seda ka selgitama nendele vaesetele olevustele kel nii mõnigi seik oli jäänud märkamatuks või häguseks.Oli mida meenutada!
Varahommikune tõusmine on ennast ära tasunud kenasti vist, kuna kõik võimalik kaasa tiritav inventar on kenasti ühe suurde kuhja paigutatud ja ootab pealinna poolt tormilise kiirusega lähenevaid transpordi vahendeid(küll neil ikka läheb kaua aega alati).
Peale lõunat ongi esimene buss kenasti kohal ning hakkab suuremat sorti sebimine ja samas ka kiire tutvumine viljandi söögikohtadega.
Mõned tunnid hiljem siis on kogu see kaader
saadud kenasti supeluks comfort bussidesse (üks neist sinine teine hall) ning peale paari ringi pööramist(pole kordagi suudetud startida edukalt esimese korraga) asumegi siiski lõplikult teele unistuste nõlvade poole et nautida unistuste puhkust jne jne.Siiski suutis korralduskomitee ka kõik mägede entusiastid kergelt segadusse ajada. Nimelt ootas kõiki enne istekoha lunastamist pisike kolmel A4 lehel olev test. Küsimused olid õnneks kerged ja ilma vastuse variantideta. Milleks ikka inimesi kiusata:)
Kuna maad oli palju sõita ja et oleks mugav olla ei läinud palju aega kui alustati istumist ja olemist pehmendavate tinktuuride manustamist ( seda vähemalt ühes bussis).Tuju tegi heaks see et esimese piiri taga pidi olema (osadele reisiseltskonnaliikmete info põhjal) müügil teatud sorti mõnusad janukustutajad. Jäi vaid oodata millal Läti avaneb meile.
Meeldiv oli kuulda kindlat ja üksmeelset suhtumist missiooni edukasse täitumisse, seda kinnitati aeg ajalt läbi lällarite üksteist ergutades.
Eneselegi üllatuseks said vennas vabariigid kenasti ja ohutult läbitud isegi mingeid intsidente ei tulnud ette korravalvuritega ja muude asjapulkadega kui siis ainult juba traditsiooniks saav mitte töötavate WC-de kohtamine terve reisi vältel. Ainuke ärev moment tekkis siis kui selgus et üks uus tegelane meie tiimis teavitas et tema kavatseb oma identiteeti varjata ning äärmisel juhul on nõus tõestama oma eksistentsi teatud spessial tõendiga milleks ei ole pass ega ID-kaart(tehke järgi).
Kellegile pole enam üllatuseks et Robo üritas teha uut sõidu rekordit ning asus kohe asjalikult rooli
keerama ja pedaale sõtkuma.Teises bussis võttis rooli oma kindlasse haardesse Ahti(nimi muudetud) et sõita kenasti vastu pimedusele või siis maantee prostitutsiooni piirimaile.Tundide pikkuse sõidu järel saime kätte küll pimeduse kuid see teine asi jäi ka seekord avastamata.Erinevate tanklate ja muude metsapeatustega mõnusalt vürtsitatuna kulges meie reisuke kenasti ja turvaliselt tõotatud maa poole. Bussi super stereosüsteemist kostuvatest slaagrtitest saadetuna. Rahvas on jätkuvalt ülevas meeleolus või siis magavas.
Võib olla on see tingitud ka põgusast peatusest Tesco(maailma parim kaubamaja) külastusest kust sai soetatud igatsorti mõnusaid valuvaigisteid.Busside vahel tekib üles ka väike kihlveo pakkumine kuid kahjuks ei julge üks buss võtta vastu pisikest väljakutset. Teemaks et Austria piiri peal paistab päike!
Loetud tundide möödudes ning mõningate persoonide rõõmuks (siiski ähmaselt)särab päike taevas ja soe õhk on kui palsam väsinud ja väntsutatud kehadele.
Lustlik reisuke kestab edasi päikese saatel ilusti kulgedes viinapuude vahelt läbi.Siin kohal võtab blogi kirjutaja appi bussireisist jäädvustatud ülesvõtted et asjade edasist kulgu täpsemalt kirjutada.
Kohale jõudes on ilmselt suurimaks küsimuseks: Kuidas ma siia sain?
Samas tuleb siiski tõdeda et kohale me olime ja kadusid ei olnud nii vähemalt esialgu arvati.....
Kohaliku küla esindajad olid ilusti valmistunud isegi lehmadele ja eeslitele olid lehvid kenasti saba külge seotud ja kitsele (Bambi) kell kaela riputatud. Kallistused ja suudlused ja vastastikused austusavaldused jagatud asuti inimesi tubadesse mahutama.Ka seekord näitasid eeskujulikult käitunud meesterahvad üles tohutut ohverdusvaimu ja loovutasid kõige paremad ja ilusamad toad tütarlastele taandudes ise pööningule ja muudesse abiruumidesse. Kui kõik oli pm valmis ja paigas selgus tõsiasi et üks voodikoht on üle! mitmekordsel üle lugemisel ja testimisel ei leitud midagi valesti olevat. Kuid oh imet kui mindi varustust maha laadima leiti bussist tukkumast meie üks vapratest juhtidest Homer( muudetud Orvet). Vaene mees oli jäetud kenasti välja puhkama bussi super-comfort istmele taha ritta. Pärast selle pisikese apsu likvideerimist olimegi kenasti ja mugavalt majutatud ning hakaks pakkimine ja sättimine õhtuse esimese ametliku söömaaja ootuses mis pidi endaga kaasa tooma nii mõmengi saladuses hoitud üllatuse ilmsiks tulekut.
Kui kõik olid kenasti suutnud kohvrikesed ja muu pagasi laiali harutada suunduti üksmeelselt staapi osa saama ühtsest öhtusöögist kus saadi ka üksteisega lähemalt tuttavaks ning anti üle igale inimesele personaalselt valmistatud t-särk(AJ kaubamärk). Mis seekord oli pakitud spessial über-cooli poekotti(mõeldes siinkohal EI KILEKOTT-i kampaaniale).
Nii mõningi tundis siiski kontides teatud väsimust ja suundus kosutavale une maale kus ammutada energiat ees seisvale mäevallutusele. Tugevamad jäid kohale jõudmist kokkuvõtma ja seda ka selgitama nendele vaesetele olevustele kel nii mõnigi seik oli jäänud märkamatuks või häguseks.Oli mida meenutada!
Tellimine:
Postitused (Atom)