oeh ...
nonii nüüd on see siis käes nimelt on tabanud meid lumesadu ja muu sarnane. Samas on meil juba ükskõik sest kõigi päikeseakud on täis laetud ja isegi varud on kuhjaga laaditud. Kes viitsib läheb veel suustama kes ei viitsi alustab kõige raskemat osa ehk osturallit. Kammida on hunnikutes suveniiridepoode.
Siiski otsustas teatud arv inimesi et ei ole veel küllalt suusatamisest ning asusid veenvalt tipu poole teele.Üleval otsustati et teeme tiiru ära ja siis vaatame mis kes ja kus ja kui kaua. Algus ei olnud paljutõotav sest puudus nähtavus. Kuid siiski polnud see midagi uut meie jaoks ning laskumised jätkusid. Eneselegi üllatuseks alla jõudes tekkis idee asja korrata ning taas seati sammud gondli poole et võtta sisi ära ka kõige raske tase ehk must rada.Tuli ette kukkumisi ja ootamatuseid kuid kondid jöid terveks ja sellega võis selle aastased suusapäevad lõppenuks lugeda.
Ka ostlejad ei olnud aega niisama raisanud vaid olid teinud korraliku suurpuhastuse meenepoodides kust soetati kõige hinnalisemat kristalli kui ka hindamatud käsitööd. Kuid seegi polnud piisav sest koos suunduti kõrval asuvasse keskusse et ka seal läbi kammida kaubandust.
Lüpuks kui ostlemiskirg oli rahuldatud suudeti peale pisikest peatust kohalikus veinimekas siiski suunduda kodu poole.
Kõik kulges ilusti ja viperusteta sinnamaani kus selgus tõsiasi et meie bussidel polnud kette ning mäkke me ei saa.Mis seal ikka kotid ja pambud käte otsa ja tatsudes kodu poole.Tee kulges suhteliselt kergelt ja ilma tõrgeteta ning varsti leidsidki kõik seiklejad ennastkenasti oma pesades.
Jäi oodata veel kurikuulsat tekiila õhtut ning väikest viktoriini ja pisikest uute osalejate tunnustamist. Kenasti kõhud täidetud võis ametlik osa alata. Lauale olid täidetud pitsid kas ploomi likööri(koos vahukoorega) või tekiilaga.
Järsku seisid Maku(nimi muutmata) ja Robo käes mingid paberid ning teavitasid et aeg on kasutada ära reisi alguses täidetud testid. Sellega oli välja kuulutatud suuremat sorti ära tundmismäng. Tulemused olid pehmelt öeldes üllatavad ja palju hämmastust kui ka lõbu pakkuvad. Tänuks heade tulemuste eest premeeriti kõiki osalejaid auhinnaga.
Et kõik tunneksid ja teaksid oma väärtust meie suurepärases skicircuse tiimis siis anti ka pidulikult üle diplomid vastavalt saavutustele.
Sellega polnud veel siiski kõik pisi üllatused otsas nimelt oli võtnud meestrio nõuks meie kaunid naissuuskajad magama laulda (isegi sutsu tantsida). Esitati kiire kuid meeleolukas proppurrii kodumaa parimatest paladest.Peale mitmete korduspalade esitamist ja tagasi lavale skandeerimist suutsid siiski laulud teha oma töö ja saime kenasti unne suikunud naiskollektiivile teki peale sikutada lasta unel oma tööd teha.Ise suundudes loomulikult staapi tagasi kurnatud laulutorule kompressi panema.Kuna uuel hommikul enam sporti ei pidanud tegema lasti rihm nati lõdvemaks ja nauditi alpide mõnusat ööaega.
Edasise võib ilmselt kokkuvõtta lühidalt kui reisi kokkuvõttev muljetamine ja eredamate hetkede välja toomine millele lisasid hoogu erinevad kokteilid.
laupäev, 1. mai 2010
5.päev
Nu Privet
mis toimub?
Mis ikka toimub ründame neid väheseid nõlvu mis võtmata ja otsustame et ka see aasta ei saa mööduda ilma spordipäevata. Ainukese erinevusega et see aasta otsustasid kõik sellest osa võtta nii et traditsiooniliste invasportlaste rühma suurus oli kasvanud 16 kohaliseks-väga uhke tunne!
Plaanis oli võtta nii palju nõlvu kui võimalik ja seda võimalikult tiheda ajagraafikuga. Algus oli suurepärane sest tagasi null punkti tõstuki juures olid vähem kui tunni ajaga ja seda kusjuures kõigi liikmete arvestuses(wow).
Mis siin ikka passida uuesti üles ja teises suunas minema.Siinkohal otsustati alustada erinevate nõlvadega. Kes suundus paremale kes vasakule piltlikult.Mingisugune kokkulepe oli et kui enne ei näe siis aprekal.
Üllatuslikult oldi suudetud broneerida isegi istumiskohad kõige kuumemas hütis mäe peal kuid juhtus see mis alati Eestlaste andekust ja paremust ja ilu kadestatakse ja nii oldigi kuidagi arusaamatul kombel meie bronn tühistatud.See pisike vahepala ei takistanud siiski peost viimast võtmast. Ei lastud häirida ka ennast tublisti üle keskealiste ja raskekaallastest toitsi prouade trügimisest.Alustati sõda nende vastu ja relvaks kujunes puusanõks mis oli juba aastatega omandanud tohutu mõjujõu. Asi päädis muidugi mitmesuguste verbaalsete väljendustega saksa muttide poolt, aga kuna meie eesrääkijaks oli Monsa( ilmselt uus hüüdnimi) siis suutis asi siiski laabuda nii et fritsud tõmbasid kanni jagu ruumi koomale ja meie lustlik kaader sai taas mõnusamalt hingata sest tekkis ruumi et rinnakorv saaks paisuda:)
Kui võib olla alguses ei suutnud kuidagi ennast käima saada siis kust mujalt leida parimat agitaatorit kui baarileti äärest. Väikesed pitsid ja suured kannud andsid oma korraliku panuse ja pidu laksas täis pööretel kuni pimedate tundideni mil alla sai pandud suusad ja suundutud päeva viimasele laskumisele mis oli täis õnnelikke "rahaleidmisi" ja naerupurskeid.
Rahaleidmine-väike komistus suuskadel kus tekib vahetu kontakt lumega.
Et eestlane on laulurahvas siis loomulikult saatis terve tee mäel bussideni võimas ja mitmel häälel kostuv eesti keelne lauluviis.
Õhtu osas ei hakka siin midagi uut välja tooma sest kõik käis juba selgeks saanud tsenaariumi järgi. Kes oli kohal see teab kes ei olnud see kahetseb.
mis toimub?
Mis ikka toimub ründame neid väheseid nõlvu mis võtmata ja otsustame et ka see aasta ei saa mööduda ilma spordipäevata. Ainukese erinevusega et see aasta otsustasid kõik sellest osa võtta nii et traditsiooniliste invasportlaste rühma suurus oli kasvanud 16 kohaliseks-väga uhke tunne!
Plaanis oli võtta nii palju nõlvu kui võimalik ja seda võimalikult tiheda ajagraafikuga. Algus oli suurepärane sest tagasi null punkti tõstuki juures olid vähem kui tunni ajaga ja seda kusjuures kõigi liikmete arvestuses(wow).
Mis siin ikka passida uuesti üles ja teises suunas minema.Siinkohal otsustati alustada erinevate nõlvadega. Kes suundus paremale kes vasakule piltlikult.Mingisugune kokkulepe oli et kui enne ei näe siis aprekal.
Üllatuslikult oldi suudetud broneerida isegi istumiskohad kõige kuumemas hütis mäe peal kuid juhtus see mis alati Eestlaste andekust ja paremust ja ilu kadestatakse ja nii oldigi kuidagi arusaamatul kombel meie bronn tühistatud.See pisike vahepala ei takistanud siiski peost viimast võtmast. Ei lastud häirida ka ennast tublisti üle keskealiste ja raskekaallastest toitsi prouade trügimisest.Alustati sõda nende vastu ja relvaks kujunes puusanõks mis oli juba aastatega omandanud tohutu mõjujõu. Asi päädis muidugi mitmesuguste verbaalsete väljendustega saksa muttide poolt, aga kuna meie eesrääkijaks oli Monsa( ilmselt uus hüüdnimi) siis suutis asi siiski laabuda nii et fritsud tõmbasid kanni jagu ruumi koomale ja meie lustlik kaader sai taas mõnusamalt hingata sest tekkis ruumi et rinnakorv saaks paisuda:)
Kui võib olla alguses ei suutnud kuidagi ennast käima saada siis kust mujalt leida parimat agitaatorit kui baarileti äärest. Väikesed pitsid ja suured kannud andsid oma korraliku panuse ja pidu laksas täis pööretel kuni pimedate tundideni mil alla sai pandud suusad ja suundutud päeva viimasele laskumisele mis oli täis õnnelikke "rahaleidmisi" ja naerupurskeid.
Rahaleidmine-väike komistus suuskadel kus tekib vahetu kontakt lumega.
Et eestlane on laulurahvas siis loomulikult saatis terve tee mäel bussideni võimas ja mitmel häälel kostuv eesti keelne lauluviis.
Õhtu osas ei hakka siin midagi uut välja tooma sest kõik käis juba selgeks saanud tsenaariumi järgi. Kes oli kohal see teab kes ei olnud see kahetseb.
Tellimine:
Postitused (Atom)